Maareform

kaardile

märts 1945

Juba 1944. aastal võeti ette 1941. aastal alanud sotsialistliku maareformi lõpuleviimine. Tervenisti riigistati Saksa kolonistide, Eestist põgenenute ja peremeheta jäänud maaldused ning maad, mida nende võimude poolt arreteeritud omanikele tagasi ei anta. Ühe pere valduses oleva maa suuruse ülemmääraks kehtestati 30 ha. Aktiivselt Saksa vägesid aidanud talupidajate maavaldust piiratati 5-7 ha. Saksa okupatsiooni ajal ära võetud maa, kariloomad ja põllumajandusinventar tuli aga anda tagasi nende omanikele. Majapidamistelt, millelt osa maad riigistati, kuulus võõrandamisele ka see osa tööloomadest ja põllumajandusinventarist, mida ei saanud maa vähenemise tõttu täielikult kasutada.

Riigistatud maid hakati aga andma neile, keda 1944. aastal vastu võetud seaduses nimetati taluteenijateks, maatameesteks ja väikemaapidajateks. Nende talumajapidamiste suuruseks nähti ette 12-18 ha. Osa riigistatud maid anti aga riiklikele majapidamistele ning ettevõtete ja organistasioonide abimajapidamistele. Sõjajärgne maarefom puudutas niiviisi umbes 2/3 taluperesid. Vähendatud või tervenisti riiklikku maafondi arvatud majandus moodustasid talundite üldarvust ligikaudu kolmandiku ning ka maa saajaid oli taluperede kogu arvust umbes kolmandik. Nii anti suuremate talude arvel maad väiketaludele ja maatameestele, et luua sarnase jõukustasemega egalitaarsemat taluelanikkonda.

Maareform viidi põhijoontes lõpule 1945. aasta kevadeks, aga selle täiendamine ja parandamine jätkus 1947. aasta suveni. Maareformilõpuksoli Eesti NSV territooriumil ligikaudu 136 000 talumajapidamist. Sellest moodustasid umbe 1/3 uusmaa ja juurdelõigete saajad, umbes 1/3 maareformiga vähendatud talud ja umbes 1/3 reformist puutumata jäänud talud. Maareformi peamiseks eesmärgiks oli ette valmistada kolhooside loomist, aga seda kasutati ka nõukogude võimu vastaste karistamiseks. See polnud suunatud üksnes rikkamate talunike, vaid ka „rahvavaenlaste“ vastu – viimaste all mõeldi eelkõige perekondi, kust oli mobiliseeritud mehi Saksa sõjaväkke.

Maareform halvendas maapiirkondades nii sotsiaalseid kui majanduslikke olusid, samuti inimestevahelisi suhteid. Uusmaasaajate majapidamistest ei kujunenud elujõulisi talusid – need olid liialt väikesed, madala tootmistehnilise tasemega ning nende omanikest polnud paljud üldse valmis talupoeremeesteks olema. Maa võõrandamisega muudeti aga sageli elujõuetuks seni heas korras olnud talud. Maade ümberjagamine süvendas ka inimestevahelisi pingeid, aga selline „klassivaenu“ teke oli nõukogude võimudele igati meelepärane, sest aitas tulevikus tasandada teed põllumajanduse kollektiviseerimisele.

Pildid:

http://www.ra.ee/fotis/watermark.php?id=242510

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool