Piirimuudatused

kaardile

juuli 1946

Nõukogude piiripoliitika eesmärgiks Teise maailmasõja ajal ja järel oli saavutada enda jaoks maksimaalselt sobilikud piirid. See tähendas nii 1939.-40. aastatel annekteeritud alade lõplikku kinnistamist kui ka võimalikult laialdase kontrolli saavutamist Ida-Euroopa üle. Nende eesmärkide realiseerimiseks viidi Moskva eestvedamisel läbi mitmeid piirimuudatusi. Üheks Stalini eesmärgiks oli Baltimaade isoleerimine Euroopast, millele hakati Moskvas mõtlema juba 1941. aastal. 1945. aastaks oli Nõukogude Liit omavoliliselt muutnud okupeeritud Poola ja Saksamaa piire, annekteerinud vallutatud Ida-Preisimaa ning lõiganud ühtlasti Balti riigid peaaegu täielikult ülejäänud Euroopast ära.

Paralleelselt Nõukogude Liidu välispiiride muutumisega, korraldati ümber ka liiduvabariikide omavahelisi piire, eriti Baltikumis. Leedu territoorium laienes nende muudatuste arvelt, aga Läti aladest anti osa suurema vene elanikkonnaga alasid Venemaa liiduvabariigi koosseisu. Juba 1944. aasta suvel, mil lahingud Eesti pinnal veel toimusid, teatati ka siin, et osa riigi territooriumist antakse üle Vene liiduvabariigile. 23. augustil 1944. aastal eraldati Eesti NSV koosseisust Petseri ja Irboska, Leningradi oblastiga liideti Narva jõe tagused alad. 1946. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, mis teostatud muudatused lõplikult fikseeris. Eesti territoorium vähenes seeläbi umbes 2300 ruutkilomeeti võrra.

Nõukogude Liit oli huvitatud piiride korrigeerimisest veel enne Baltikumi lõplikku vallutamist ja sõja lõppu Euroopas, et hoida ära leeneriikide võimalik sekkumine sellesse küsimusse rahu ajal. Samal ajal toimus veel liitlasvägede pealetung Lääne- ja Lõuna- Euroopas ning Vaiksel ookeanil – nii võis Nõukogude Liidu juhtkond tajuda ohtu, et liitlasvähede edu võiks lääneriike ergutada nõudma Moskvalt, et viimane ei takistaks Balti riikide iseseisvuse taastamist. Sellises olukorras pidas Stalin vajalikuks korrigeerida liiduvabariikide piire, kindlustamaks võimalike territoriaalsete loovutuste korral Nõukogude Liidule parimad sõjalis-strateegilised positsioonid.

1944. aasta juulis ja augustis kohtusid Nõukogude Liidu, USA ja Suurbritannia riigijuhid Potsdamis, kus otsustati sõjajärgse Euroopa piiride üle. Eeskätt otsustati Saksamaa jagunemise üle tsoonideks, mida vastavate liitlasvägede okupatsioonijõud pidid kontrollima, aga arutatakse ka Ida-Euroopa piiride üle. USA ja Suurbritannia nõustusid Nõukogude Liidu poolt vallutatud alade andmisega Stalinile, samuti Moskva nõudmistega Ida-Preisimaale. Samuti pidi Nõukogude Liidule jääma tema võimu all oleval alal – Baltikumis, Poolas, Bulgaarias, Rumeenias, Ungaris ja Tšehhoslovakkias – täielik sõnaõigus. Lepiti ka kokku, et Nõukogude Liidu läänepiir kulgeb lääne poolt Baltikumist – nii tunnustasid lääneriigid Balti riikide de facto kuulumist Nõukogude Liitu.

Pildid:

A.Kriiska, A. Tvauri, A. Selart, B. Kibal, A. Andresen, A. Pajur Eesti Ajaloo Atlas 2006

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool