Tööstus

kaardile

juuli 1947

Nõukogude Liidu majanduse nurgakiviks oli selle rajamisest peale olnud rasketööstuse eelisarendamine. Samasugust majanduspoliitikat hakati seega kiires korras ellu viima ka sõjajärgses Eesti NSV-s. Balti vabariigid olid 1940. aastatel Nõukogude Liidu jaoks üldse eelistatuim piirkond, kus tööstust arendada ja moderniseerida, kuna siin leidus suur hulk oskustöölisi ja hästi oli välja arendatud infrastruktuur, mis oli Teise maailmasõja ajal vähem kannatada saanud kui Venemaa regioonides. Ühtlasi sai industrialiseerimise käigus Baltimaadesse tuua suurel hulgal võõrtöölisi ja seeläbi muuta elanikkonna rahvuslik-demograafilist koosseisu, mis aitas kaasa piirkondade nõukogulikustamisele.

Eesti NSV-s asuti koheselt eelisarendama põlevkivi-, masina- ja kergetööstust. Suures osas hakati kasutama teistest liiduvabariikidest sisseveetavat toorainet ja investeeriti peamiselt nendesse tööstusrahudese, mille toodangule oli nõudlust üleliidulisel turul. Kõige suurema kasvu tegi läbi põlevkivitööstus. 1945. aasta suvel võeti vastu määrus, mille alusel tuli hakati Virumaa põlevkivipiirkonnas tööstust laialdaselt arendama hakata. Sellesse tööstusharusse tuli paigutada lausa enam kui 40% Eesti NSV tolleaegstest kapitalimahutustest. 1945.-50. aastal kasvas põlevkivi kaevandamine 1,9 miljonilt tonnilt 3,5 miljoni tonnini. Suuresti muudeti Virumaa aga Leningradi tööstuslikuks tagamaaks, mis pidi suurlinna gaasiga varustama.

Põlevkivirajoonis rajati ka uusi kaevandusi ja asulaid, millest kõige silmapaistvamaks kasvas Kohtla-Järve, kus valmis juba 1948. aastal maailma esimene põlevkivigaasitehas, mille tehnoloogia jäi siiski tagashoidlikuks. 1953 aastal läks käiku Kohtla-Järve – Tallinna gaasijuhe. Kohtla-Järve paisus ka suureks asulaks, mille elurajoonide väljaehitamine tõi Eestisse veelgi enam immigrantidest töölisi. Sõjajärgsetel aastatel kasutati Eesti NSV-s suhteliselt palju ka sõjavangide tööjõudu, mida rakendati eeskätt põlevkivikaevandustes, gaasitehaste ehitamisel ja teede rajamisel. 1948. aastal algas kogu Nõukogude Liidus aga üldine sõjavangilaagrite likvideerimine ja nende tööjõud kadus 1950. aastaks.

Masina- ja metallitööstuses laiendati ja taastati vanu ettevõtteid. Eestis hakati tootma seadeid põlevkivi- ja naftatööstusele ning Tallinna „Volta“ suurtehas tootis lausa 10% kõigis Nõukogude Liidus valmistatud elektrimootoritest. Sillamäele rajati aga sajalane sõjatehas aatomipommi valmistamiseks. Rasketööstuse kõrval arenes Eestis aga kiiresti ka kergetööstus, kuna Tallinnas ja Narvas taastati ja rekonstrueeriti puuvillakombinaadid, kus vabad töökohad täideti taas peamiselt sisserännanud tööjõuga. Nende kombinaatide toodang suunati valdavalt üleliidulisele turule.  Industrialiseerimise käigus kadus tööstusest lõplikult ka erasektor: viimased väikeettevõtted riigistati 1947. aastal.

 

Pildid:

http://www.ra.ee/fotis/watermark.php?id=83135


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool