Põllumajanduse kollektiviseerimine

kaardile

detsember 1948

Põllumajanduse, nagu kogu majandusliku tegevuse kavandamine Eesti NSV-s toimus viisaastakuplaanide alusel, mis lähtusid Nõukogude Liidu üldistest plaanidest. Käsumajandus fikseeris nii tööstuses kui põllumajanduses kindlad eesmärgid, mille kohalikud võimuorganid seejärel ettenähtud tähtajaks täitma pidid. Põllumajanduses sai käsimajanduse peamiseks eesmärgiks 1940. aastate lõpul kollektiviseerimine – eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse, kolhoosidesse. Juba 1944. aastal alustatud maareformi üks eesmärkidest oli seda protsessi kiirendada ja kergendada, aga algselt säilis veel ka eramaa omamise ja kasutamise õigus. Siiski ilmnes juba 1946. aasta lõpul Eesti NSV võimuladvikus surve kolhooside loomisele, mille taga oli Moskva tugevnev surve.

Samal ajal hakati Eesti NSV-s uuesti moodustama juba esimesel nõukogude aastal (1940-41) rajatud riiklikke põllumajandusettevõtteid – sovhoose ja masina-traktorijaamu, ka hobuselaenutuspunkte, mis pidid olema toeks uusmaasaajatele ning aluseks kollektiivse põllumajanduse juurutamise edule. 1947. aastal võttis ÜK(b)P Keskkomitee aga vastu ka direktiivse otsuse kolhooside loomiseks kõigis kolmes liiduvabariigis. EK(b)P Keskkommitee esimene sekretär Nikolai Karotamm tegi seejärel Stalinile saadetud kirjas ettepaneku luua aasta lõpuks Eestis 17 kohoosi. Tegelikkuses suudeti selleks ajaks siiski luua vaid viis kolhoosi. Esimene moodustati septembris Saaremaal Sakla külas ning nimetati Viktor Kingisepa järgi.

Siiski ei näidanud talurahvas üles mingit entusiasmi kolhoosidesse astumiseks. Seetõttu alustati 1947. aastal ka kulakute väljaselgitamist – kulakuteks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu või omasid põllutöömasinaid. Sel viisil tembeldati kulaklikuks esialgu 2700 talupoega, kellele pandi peale eriti kõrge põllumajandusmaks. Seejärel tõsteti makse ka teistel taludel, mis ei kuulunud kolhoosidesse. Kulakuks tunnistamine mõjus talurahvale mõneti hirmutavalt ning 1949. aasta alguseks oli loodud juba 455 kolhoosi, millesse oli astunud 7093 talumajapidamist. See moodustas siiski vaid 5,3% kõigist taludest ja kuni 1949. aasta kevadeni astusid talupojad kangekaelselt kollektiviseerimise vastu. Nii suurendati 1948. aastal veelgi maksusurvet ja kasvas kulaklikuks liigitatud talude arv.

Pildid:

http://www.ra.ee/fotis/watermark.php?id=442283


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool