Stalinistlik igapäevaelu

kaardile

juuli 1952

Teise maailmasõja järgsetel aastatel mõjutasid olmet ja moodinii üleüldine kitsikus kui ka sõjaeelsed elu- ja iluideaalid. 1944. aasta sügiseks sõjaoht möödus ja elu hakkas niivõrd-kuivõrd vajuma rahulikumatele rööbastele. Siiski väljendus kõikjal vaesus ja hävitustöö tagajärgjed: kõikvõimalikest toiduainetest, tarbeesemetest, riietest möödlist jm oli pidevalt puudus, elutingimused olid kitsad. Sõjas oli hävinud suur hulk elumajau, allesjäänutest hõivasid suure osa sisserändavad sõjaväelased ja parema elu otsijad. Suurematest korteritest tehti mitme leibkonna ühiskorterid. Sõjapurustusi likvideeriti tasahaaval ning alati ei tegeletud mitte hoonete taastamisega, vaid ainult lammutamisega.

 

Transport oli sõja järel vaevaline ja liiklus hõre. Maal oli valdav hobutransport, suvel kasutati palju jalgrattaid, linnas liikusid veel voorimehed. Väga levinud liiklusvahendiks oli küll veoauto, samuti rong – raudteevõrd oli enne kitsarööpmeliste raudteede likvideerimist märksa tihedam kui tänapäeval. Samuti liikus Eesti linnade tänavatel ning pärast sõda taas korda seotud maanteedel ka autosid. Kui varem oli talurahvas saanud läbi ilma abita linnast, siis kolhoosid vajasid pidevalt lisatööjõudu linnast. Seetõttu tekkis kõikvõimalikel asutustel kohustus käia abiks kevadistel ja sügistel põllutöödel, et anda oma panus sotsialistliku põllumajanduse ülesehitamisesse. Samas ei tohtinud see tekitada takistusi ega mahajäämust linlaste endi töös.

 

Üldisele materiaalsele viletsusele lisandusid repressioonid, mida küll inimesed tajusid reeglina vähem kui konstantset ideoloogilist survet. Vahetut ideoloogilist töötlemist ja meelsuskontrolli, mida partei pidevalt rahvale peale suruda üritas, oli võimalik läbi viia eelkõige töökohtade kaudu: läbi ülemuste, poliitpäevade, pealekaebajate jm. Nõukogude inimene pidi ka marssima mai- ja oktoobripühade rongkäigus, kus kiideti Stalinit. Lapsi ja noori sunniti tungivalt astuma oktoobrilaste, pioneeride ja kommunistlike noorte organisatsioonidesse. Ka raadio näol oli tegu eeskätt režiimi propagandarelvaga, aga siiski pakkus see meelelahutust ja vahendas uudiseid maailmast (peamiselt küll Nõukogude Liidust).

 

Nõukogude võimud kasutasid rohkesti võõrtöölisi, kes asusid Eesti NSV-sse elama, täitmaks siinset tööjõuvajadust tööstuses, eriti kasvavas rasketööstuses. Samas toimisid valdavalt slaavikeelsed immigrandid ka poliitilise jõuna, mille abil üritas Moskva muuta Eesti senist suhteliselt üherahvuselist ühiskonda sovjetlikumaks ja levitada venestavaid mõjusid, mis kindlustaksid nõukogude režiimi püsimist. Juba aastatel 1945-50 suurenes Eesti NSV elanikkond muulaste arvel 170 000 inimese võrra ning riigi rahvastikust moodustasid suure protsendi venelased, valgevenelased, ukrainlased ning muud ümberasunud teistest liiduvabariikidest. Ühtlasi üritasid nõukogude võimuorganid nõrgendada eestlaste rahvusteadvust ja ajalugu. Hävitati või peideti kõik, mis võis meenutada Eesti Vabariiki: ajalehed, muuseumieksponaadi, kunstiteosed ja eelkõige ajalooraamatud.

Pildid:

http://img-fotki.yandex.ru/get/6424/123177916.1d2/0_cc676_7be349e9_XL.jpg

http://www.tartmus.ee/files/images/v2iksed/sots.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool