Ladinakristlik misjon ja Vene

kaardile

1184

Kui Eesti alal asunud muinasaja lõpu poliitilised ühendused polnud 12. sajandi lõpul ühegi naabermaa suhtes püsivas alamlussuhtes, siis tänapäevase Läti riigi territooriumil oli selleks ajaks Vene vürstide võimubaas märksa laiem ja autoriteet palju suurem. Kuna Läti ala läbib Väina jõgi, mis oli muinasaja vältel ülimalt oluline ida-lääne suunaline kaubatee, siis juba seetõttu olid sealsed alad 12.-13. sajandi vahetusel Venega selgemini ja tugevamini seotud kui Eesti. Kuna veetee kontrollimine andis võimaluse koguda maksu ning tõi tulu kaubanduse läbi, oli Väina jõe regiooni suhtes ülemvõimu kehtestamisest eriti huvitatud selle lähedal asuva Polotski vürst.  12. sajandi lõpuks olid Väina äärsed liivlased saanud Polotski vürsti maksualusteks ning jõge kontrollisid ka Venega seotud Koknese ja Jersika vürstid Ida-Lätis.

Just Väina jõgi sai enda tähtsa rolli tõttu Liivimaa kaubanduses ja liikumisvõrgustikus ka ladinakristliku misjoni lähtepunktiks. Eriti tundsid selle regiooni vastu huvi Saksamaalt pärit usukuulutajad ja 1180. aastate algupoolel saabus koos kaupmeestega Väinale augustiinlasest munk, koorihärra Meinhart, kes oli pärit Segebergi kloostrist Holsteinis. Ta rajas enda misjonikeskuse ja tugipunkti Ükskülasse, umbes 40 kilomeetrit Väina suudmest ülesvoolu ja alustas seal kohaliku elanikkonna kristianiseerimist. Kuna kohalikus regioonis valitses aga vene võimukorraldusse kuuluvate Koknese ja Jersika vürstide ülemvõim, tuli Meinhardil ka nendega arvestada, eriti kuna nii misjonäride kui kaupmeeste huvid ulatusid kaugemalt mööda Väina jõge itta – regiooni, mis oli Liivimaa kaubanduspoliitiliselt oluline piirkond.

File:Ikskile1.jpg

Pildil: Üksküla kiriku varemed tänapäeval

Ükskülasse rajas Meinhard nii tugipunkti kui kiriku ja asulast sai uue Liivimaa piiskopkonna keskus. 1185.-86. aastal rajati Ükskülla ja selle läheduses asuvale Holmile kaks linnust, mis pakkusid ladinakristlastele võimalust kontrollida liiklust jõel. Seega alustas Meinhard enda misjonitegevust Polotski vürsti huvialas. Siiski oli sel ajal Polotski võim ja autorieet regioonis suhteliselt nõrk ning ka Väinal asunud Konkese ja Jersika vürstid olid üpris iseseisvad. Siiski oli tegu Poloski vürsti võimualaga ning Meinhard taotles enne misjonitööle ja kiriku ehitamisele asumist selleks loa Polotski vürstilt, kellele kohalikud liivlased tasusid andamit. Arvestades neid tõsiasju, on selge, et esiteks polnud vürsti kontroll liivlaste üle vaieldav ning teiseks nähti temas pigem misjonäride liitlast kui vaenlast.

Meinhardi linnuse rajamine Ükskolla ja Holmi võinuks olla Polotski jaoks ohustavaks arenguks. Kuid liivlaste alamlus vürstile näib olevat piirdunud vaid reulaarse andamiga, mille sissenõudmine oli kohalike ülikute käes, mis tähendab, et Väina äärsete liivlaste elu polnud sõltuvusest Vene vürstile kuigivõrd mõjutatud. Seetõttu sai ka Meinhard võrdlemisi rahulikult tegeleda usukuulutamisega ning liivlaste ristimisega, eriti kuna ta ei seganud isegi linnuseid rajades vene vürstide või kaupmeeste huvisid regioonis. Samuti annab õigeuskliku Polotski vürsti võrdlemisi rahulik suhtumine katoliiklikusse misjonisse märku üpris tavapäraseks peetavast usuülesest poliitilisest koostööst: ladinakristlased ja idakristlikud venelased ei pidanud teineteist 12. sajandi lõpul antagonistlikeks usulisteks vaenlasteks.

Pildid:

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f2/Ikskile1.jpg/800px-Ikskile1.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool