Konflikt 1240. aastatel

kaardile

1242

Ajalookirjutuses on tihti esinenud seisukoht, mis paigutab Vene ja ladina Euroopa suhete raskuspunkti 13. sajandil või lausa kogu keskaja vältel tervikuna 1240. aastatesse. Eriti oluliseks on peetud 1242. aastal toimunud Jäälahingut, milles on nähtud lausa Ida ja Lääne maailma piiri määranud sündmust. Venemaa ajalookäsitlus on tihti näinud selles perioodis murdepunkti, mil peatati sakslaste vallutused ida suunal, mille eesmärgiks on lausa nimetatud Venemaa allutamist. Siiski on sarnased seisukohad väga suurel määral hilisema ajaloo mõjul liialdatud ning suuresti anakronistlikud arusaamad, mille on loonud 19. ja 20. sajandi inimeste arusaamad. Kindlasti oli 1240. aastatel Liivimaalt lähtunud allutuskatsed olulised, kuna Liivimaa poliitilised jõud suutsid end hetkeks kindlustada ida pool Peipsi järve, aga nende erakordsuse oreool pärineb siiski hilisemast ajast.

Pildil: Stseen Sergei Eisensteini mitmeid müüte loonud 1938. aasta filmist "Aleksander Nevski".

Alates 1220. aastatest kuni 1240. aastate alguseni toimus Liivimaal väga aktiivne võimuvõitlus, kus ühel poolel oli Läänemere võimsaim valitseja, Taani kuningas, kes oli enda võimule allutanud ka Põhja-Eesti, ning teisel pool koos Saksa ordu, mis 1237. aastal oli inkorporeerinud mõõgavennad, kelle vallutatud alad Liivimaal nüüd Saksa ordu võimu alla läksid. Viimase konkurents Taani kuningaga laienes ka territooriumitele, mis jäid teisele poole Narva jõge ning Peipsi järve, mis olid samuti sattunud mõlema jõu huviorbiiti. 1240.-41. aastal tungis Saksa ordu ja eestlaste vägi üle Narva jõe Vadjamaale, mis oli küll Novgorodi maksualune territoorium, aga kus elasid suuresti paganlikud läänemeresoomlastest vadjalsed. Vallutajad ristisid kohalikku rahvast, rajasid Koporje linnuse ja kehtestasid rahvale kümnisemaksu, aga said 1241. aastal novgorodlaste käest lüüa ja kaotasid Vadjamaa.

Saksa ordu alistajaks Vadjamaal oli noor Novgorodi vürst Aleksandr Jaroslavitš (keda hiljem tuntakse tavaliselt Nevskina, kuigi see lisanimi keskajast ei pärine). Tema isa oli Vladimiri suurvürst ja ta ise oli tõusnud võimule Novgorodis, tekitades Kirde-Venemaal hulganisti sisepingeid, kuid ta oli ka andnud alluvusvande mongoli khaanile. Siiski oli ta valitsemises vägagi iseseisev ning edukas ka sõjakäikudel, sest Saksa ordu katse allutada Narva jõest ida poole jääv ala kuni Ingerimaa ja Karjalani, olid pärast 1241. aastat ebaõnnestunud. Aleksandr Jaroslavitši võimule Kirde-Venemaa üle astusid aga vastu kohalikud aadlisuguvõsad. Nii sai Pihkva troonipretendendiks ülalmainitud Jaroslav Vladimirovitš, kellel olid tihedad sidemed liivimaalastega. Nii alustas Jaroslav 1240. aastal koos Tartu piiskopi, Saksa ordu ja Taani kuninga Põhja-Eesti vasallidega sõjakäiku Pihkva vastu.

File:Alexander nevskiy ice battle3.jpgLiiduvägi vallutas Irboska, võitis lahingus pihkvalasi ning hõivas Pihkva linna, kus Jaroslav pidi nüüd oma võimu jagama Liivimaa võimukandjatega. 1242. aasta märtsis võttis aga Aleksandr Jaroslavitš omakorda Pihkva üle ja viis oma väe Liivimaale vasturüüsteretkele. Tartu piiskop ja Saksa ordu jõudsid koguda oma väed ning kohtusid 5. aprillil 1242. aastal taanduvate venelastega Lämmijärve kandis. Järgnenud lahingus, mis sai tuntuks Jäälahingu nime all, saavutas noor vürst Aleksandr aga järjekordse hiilgava võidu. Lahing oli suur ja ohvriterohke, kuid mitte pöördeline. Novgorodi vürst Aleksanrd oli küll kindlustanud enda võimupositsiooni Loode-Venemaal, aga Jäälahingu hilisem tähtsustamine maailmajaloo pöördelise sündmusena on olnud puhtideoloogiline ja lähtunud hilisema aja sündmustega tõmmatud tehislikest paralleelidest.

Pildil: 16. sajandi käsikirja illustratsioon Jäälahingust.

Pildid:

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4b/Alexander_nevskiy_ice_battle3.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool