Liivimaa ja Vene 15. sajandil

kaardile

1443

Saksa ordu saavutas 15. sajandi alguseks olukorra, kus tal oli õnnestunud kohalikud piiskopid üle mängida ja kindlustada enda domineerimine Liivimaa tugevaima jõuna. Ordu laiendas enda mõjuvõimu ka laiemalt Läänemere ruumis: 1398. aastal näiteks vallutati ja puhastati sealsetest mereröövlitest Ojamaa saar. Vaatamata Leedu suurvürsti Jogaila otsusele võtta 1380. aastatel vastu ristiusk ja muuta enda suurvürstiriik kristlikuks maaks, jätkusid ka ordu konfliktid leedulastega. Ka sõjategevus idapiiril jäi üpriski tavaliseks nähtuseks. Enda mõjuvõimu laiendamise nimel sõdis ordu 1407.-09. aastal taas Pihkvaga, mis oli Leedu mõjust suuresti vabanenud. Peagi tuli aga orduvendadel oma Vene-suunaliste pretensioonide osas järele anda, kui Pihkvas sai taasvürstiks leedulaste poolt toetatud kandidaat.

1410. aastal sai Saksa ordu Preisimaa haru Tannenbergi ja Grunwaldi külade vahel peetud lahingus Poola-Leedu ühisväelt hävitavalt lüüa. Selle kaotuse tagajärjena kannatas ka Liivi orduharu prestiiž ja võimutäius ning Leedu suurvürst üritas Tannenbergi lahingule järgneval aastakümnel pidevalt õhutada nii Novgorodi kui Pihkvat sõtta Liivimaa vastu. Vastupidiselt suurvürsti soovidele sõlmis Pihkva 1418. ja Novgorod 1421. aastal hoopis orduga rahu, milles nähti ette vastastikuste tülide lahendamine ning kaupmeeste vaba liikumine. Kehtivast lepingust hoolimata esines järgnevatel kümnenditel väiksemaid konflikte kaupmeestega ja piirialade asukate kokkupõrkeid. Seoses maakasutuse intensiivistumisega ning uute kindluste rajamisega tekkis piirikonflikte ka Pihkva ja Tartu piiskopkonna vahel.

1443. aastal puhkes aga Saksa ordul sõda Novgorodiga, mis sai alguse intsidendist läbi Liivi- ja Venemaa Palestiinasse reisida kavatsenud Marki krahvi Gerhard von Klevega, kelle tõlk Venemaal tapeti. Kuigi algselt püüti vahejuhtimit lahendada läbirääkimiste teel, kuhjusid peagi vastastikused süüdistused. Võimalik, et tegu oli vanade tüliasjade lahendamisega, võimalik aga, et lausa perekondliku au kaitsmisega, kuna von Kleve sugulased olid mõjuvõimsatel positsioonidel Liivimaa orduharus. Kui sõja taga oli osaliselt Hansa kaubanduspositsioonide parandamine, nagu on arvatud, siis sõjaga kaasnevad blokaadid tõid tegelikult pigem majanduslikku kahju. Ordu toetas sõjas Novgorodi opositsioonilist Moskva-meelset fraktsiooni, vastandina võimul olevale Leedu-meelsele. Kuigi alguses lootsid liivimaalsed Pihkvalt vähemalt neutraliteeti, liitus linn siiski lõpuks Novgorodi poolega. Mõlemal pool Narva jõge toimunud sõda lõppes 1448. aastal.

Pildil: Täisvarustuses Saksa ordu rüütel 15. sajandi esimesest poolest.

1458. aastal aga puhkes Tartu piiskopkonnal taas sõda Pihkvaga Piirisaare ja Lämmijärve piirkonna pärast. Lämmijärv oli kahtlemata oluline kaubatee ning sõjas mängisid olulist rolli ka ajaloolised kalapüügiõigused. Novgorod püüdis selles konfliktis esineda rahuvahendajana, kuid Moskva toetas aktiivselt Pihkvalt. Selle vastutasuks pidi aga Pihkva ise loovutama järk-järgult oma poliitilist iseseisvust Moskvast valitsevale suurvürstile. Lisaks piirialade vastastikule rüüstamisele piirasid Pihkva väed sõjas ka Vastseliinat, suutmata siiski äsja rajatud linnust vallutada. Kuna Saksa ordu oli sel ajal seotud Preisimaal vältava Kolmeteistaastase sõjaga Poola kuninga ning Preisi linnade liidu vastu, ei saanud ta Tartu-Pihkva konflikti sekkuda ja sõda lõppes 1463. aastal sõlmitud rahuga.

Pildid:

http://fc04.deviantart.net/fs47/f/2009/234/d/3/Teutonic_Knights_by_CG_Zander.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool