Riigikogu tasalülitamine

kaardile

märts 1934

Uus põhiseadus jõustus 24. veebruaril 1934. aastal ning selle kohaselt tuli läbi viia uue riigivanema ja Riigikogu valimised. Algas tohutu valimiskampaania ja igal nädalavahetusel leidsid kõikjal aset kihutuskoosolekud erinevate poliitiliste jõudude poolt. 1934. aasta jaanuaris olid toimunud kohalike omavalitsuste valimised, kus maaelanikkonna seas olid ülekaalukalt edukad agraarerakonnad: kõige rohkem hääli sai Asutajate Koondis, teiseks jäid Põllumeestekogud. Linnades saavutasid aga vabadusõjalased keskeltläbi rohkem kui 60% häältest, eriti oluline oli nende võit suurlinnades: Tallinnas, Narvas ja Tartus said nad enda kätte 2/3 volinikukohtadest. Vabadussõjalased oleksid tõenäoliselt Riigikogu valimistel saanud umbes neljandiku häältest – seega olnuks nad usutavasti valimiste võitjad.

1934. aasta 12. märtsil kell 14 anti Tondil kaitseväe ühendatud õppeasutuste aspirantide kursusel häire. Tulevastele reservohviteridele jagati kätte laskemoon ning kõik kolm kompaniid marssisid Tallinna kesklinna, suurtükid seati tulepositsioonile kasarmute lähedal. Sõjaväelased võtsid enda kontrolli alla kesklinna ja Toompea, osa meestest saadeti Narva maanteele ja Mere puiesteele, kus piirati sisse vabadussõjalaste organisatsioonide residentsid. Kell pool kuus õhtul algas Toompeal valitsuse erakorraline koosolek, kus riigivanem Päts teatas, et demokraatlikule riigivõimule ohtlike vabadussõjalaste peatamiseks on vaja kasutusele võtta erakorralised meetmed ja kehtestada üleriigiline sõjaseisukord. Konstantin Päts oli relvastud jõustruktuuride toel läbi viinud sõjalise riigipöörde.

12. märts oli siiski vaid esimene osa tegelikult riigipöördest. Sellele järgnes poole aasta pikkune vaikuseperiood, mil uued riigijuhid kompasid rahva taluvuspiire ja otsisid vahendeid enda ambitsioonide elluviimiseks. Parlamendi tegevus jätkus veel peaaegu poolteist kuud, misjärel mindi suvepuhkusele ja valitsemistäius läks üle valitsusele ja riigipeale. Samas oodati, et Eesti poliitilises elus jätkub kõik normaalselt ning toimuvad ka valimised. Avalikult oli seda meelt ka Päts, kes aga andis 19. märtsil välja dekreedi, et valimised lükatakse edasi kaitseseisukorra lõpuni. Pätsi peamine toetaja kindral Laidoner ütles kohe pärast 12. märtsi, et Eestis jäävad erakonnad püsima, aga kui nad asuvad tegema poliitikat, siis astutakse sellele kindla käega vastu. 7. septembril andis riigivanem välja dekreedi, millega pikendas kaitseseisukorda üheks aastaks.

 

 

See samm, mis oli astutud poliitiliste ringkondadega nõu pidamata, tekitas ärevust ning rahulolematust, mida ei saanud küll avalikult demonstreerida, sest ajakirjandus täitis enesetsensuuri. Hakkasid kõlama hääled, mis nõudsid, et viiendal Riigikogu koosseisul lubataks kokku tulla. Sellele reageeris Pätsi üks lähimaid koostöölisi Karl Einbund siseministri otsusega, viidates 1933. aasta põhiseaduste sätetele, öeldes, et tegu on ümbervalimisele kuuluva Riigikoguga, mis ei võinud kokku tulla korraliseks istungjärguks, vaid ainult erakorraliselt valitsuse kutsel. Pärast hoiatusi lubati siiski Riigikogul 1934. aasta 28. septembril kokku tulla, aga koheselt tekkisid kokkupõrked. Järgmine koosolek toimus 2. oktoobril, mil Einbund saatis parlamendi laiali. Riigikogu jäi seejärel küll vormiliselt alles, aga kuna selle vana koosseisu ei kutsutud kunagi kokku, siis jäi Eesti sisuliselt parlamendita.

Pildil: Karl Einbund

 

 

Riigikogu tegevuse lõpetamisele järgnesid aastab, mil võeti siht parlamentaarse demokraatia asendamisele autoritaarse režiimiga ning mille vältel kehtis Eestis konstantne sõjaseisukord. 5. märtsil 1935. aastal keelustas siseminister kõigi poliitiliste organisatsioonide tegevuse. Kuigi formaalselt polnud tegu erakondade likvideerimisega, vaid nende tegevuse peatamisega, toonitas minister, et parteide tegevus peatatakse alatiseks, sest elujõuetud, ja rahvast võõrandunud erakonnad pidurdavat riigi arengut. Samaaegselt algas ka valitsuse toetajate organiseerimine: 7. märtsil 1935. aastal teatati avalikkust Isamaaliidu loomisest. Ametlikult käsitleti seda üldkultuurilise ühinguna, aga samas oli tegu poliitilise organisatsiooniga, mis tegutses valitsuse toetusel ülevalt alla juhituna. See ühendus asendas Eestis poliitilised parteid.

Pildid:

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b3/Bundesarchiv_Bild_102-09721,_Karl_Einbund.jpg/240px-Bundesarchiv_Bild_102-09721,_Karl_Einbund.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline