Kultuurkapitali asutamine

kaardile

1925

 

1925. võttis Riigikogu vastu Eesti Kultuurkapitali seaduse. Eesmärk oli luua, ülal pidada ja toetada asutusi, mis edendavad või tutvustavad teadust, kunste, kehakultuuri. Toetati erinevaid kultuurialaseid ettevõtmisi ning loomeisikuid. Kultuurkapitali tulud tulid viinamüügist, tubakaaktsiisist, lõbustusmaksust ning välispasside väljastamisest. Kultuurkapital jagas toetusi kahel korral aastas, kevadel ja sügisel. 

Kultuurkapitalil oli kuus erinevat sihtkapitali: kirjandus, helikunst, kujutav kunst, näitekunst, kehakultuur ning ajakirjandus. 1930. aastate teisel poolel kaotasid kultuurkapitali sihtkapitalid iseseisvust ning pool nende vahenditest suunati Vabariigi Valitsise ja hiljem presidendi käsutusse. See võimaldas toetada ettevõtmisi, mille jaoks polnud otseseid sihtkapitale. 

Kultuurkapital mängis kultuurielu edendamisel ja toetamisel olulist rolli. See tegi võimalikuks paljude ürituste korraldamise ning mitmed loovisikud said tänu stipendiumitele pühenduda loomingule. 

 

Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni (Tartu: Ilmamaa, 2005)

http://www.kirmus.ee/Asutus/Asutus/AR/eysarhiiv.jpg



Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kirik
  • kool
  • maja
  • monument
  • muuseum
  • raamatukogu
  • teater