Kirjandus 1930. aastatel

kaardile

1930

1930. aastate poliitiline kriis leidis palju vastukaja ka kirjandusringkondade seas. Mitmed kirjanikud esitasid avalikke seisukohti demokraatia kaitseks. Samas suhusid paljud hiljem toetavalt Konstantin Pätsi riigipöördesse ja asusid tööle riigiametitesse. Mitmed kirjanikud jäid skeptiliseks. 

1934. aastal anti esmakordselt välja riigivanema kirjandusauhind. See läks Tammsaarele “Tõe ja õiguse” eest. 1937. aastal sai sama auhinna Albert Kivikase “Nimed marmortahvlil”. 

Võrdlemisi populaarne oli ajalooline romaan. Ilmus näiteks Mait Metsanurga “Ümera jõel”. Ajaloolisi romaane ilmus ka August Mälgu, Enn Kippeli ja Karl August Hindrey sulest. 

1930. aastate teisel poolel jõudsid küpsuseni mitmed noored luuletajad. Nende seas olid Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro, Kersti Merilas, Uku Masing, August Sang, Paul Viiding ja Mart Raud. 1938. aastal ilmus nende esimene kogu “Arbujad”. Sellest said ka oma ühise nime. Nende looming kaldus pigem metafüüsikasse ning nad soovisid minan süvitsi elu ja olemise mõistmisel. Selles tuleneb nende kohatine raskemeelsus. 

 

Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni (Tartu: Ilmamaa, 2005)

http://www.kirmus.ee/erni/foto/kivi04.html



Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kirik
  • kool
  • maja
  • monument
  • muuseum
  • raamatukogu
  • teater