Narva saab Valdemar IV-lt linnaõigused.

Sulge

Narva kohal asus asula tõenäoliselt juba muinasajal, kuid linnus ehitati alles 13. sajandi lõpul. Tõenäoliselt õige pea oli linnuse juurde kujunenud ka kaubaasula, kuid ometi ei antud sellele linnaõigusi enne 1345. aastat. Põhjuseks võis siin olla Tallinna kartus konkurentsi ees, mis hiljem nurjas ka Narva vastuvõtmise Hansa liitu. Teisalt võis asula alguses ka liialt väike ja tähtsusetu olla, pealegi ähvardasid seda pidevad venelaste rüüsteretked.

Pärast seda, kui Liivi ordu oli 1343. aastal kogu Põhja-Eesti hõivanud, oli selge, et Eestimaa saab lähemas tulevikus ka ametlikult kuuluma ordule. Küsimus võis olla veel vaid müügihinnas ja ongi oletatud, et Valdemar IV Atterdag andis Narvale linnaõigused seetõttu, et Eestimaa hinda tõsta. On ka oletatud, et Narva võis linnaõigused saada varem, Valdemar III ajal, kuid otseseid tõendeid selle kohta pole.