Esimene linna õiguste andmine Eesti Vabariigis

Sulge

1926. aasta suvel otsustas Eesti Vabariigi valitsus anda veel viiele asulale, mis juba mõnda aega olid olnud alevid, linna staatuse.

Nõmmele oli tihedam asustus hakanud kujunema alates 19. sajandi keskpaigast, kui sellest sai tallinlaste seas populaarne suvituskoht. Väga suure panuse Nõmme arengusse andis kohalik mõsnik Nikolai von Glehn, kes jagas suvilakrunte, ehitas neogooti stiilis lossi ja edendas igati kohalikku eluolu. Temale omistatakse ka sõnad: "seie saagu lenn!" 1926. aastal saigi Nõmme linnaks, kuid juba 1940. aastal liideti ta Tallinnaga.

Põltsamaa oli olnud kaubaalev juba keskaja lõpul, 1570. aastatel oli ta hertsog Magnuse, „Liivimaa kuninga" residentsiks. Kuid hiljem tema tähtsus mõnevõrra langes. 18. sajandi teisel poolel sai ta aga taas tuntuks mitmete manufaktuuride tõttu ja seal tegutses ka rahvavalgustuslik pastor August Wilhelm Hupel. 20. sajandi alguseks oli asula Põhja-Tartumaa suurim asula ja sai seetõttu ka linnaõigused.

Tapa asula hakkas kujunema 19. sajandi teisel poolel raudtee juurde. 20. sajandi alguseks oli sellest saanud olulisim raduteesõlm Põhja-Eestis. Alevis oli mitmeid raudteega seotud ettevõtteid ja selle tööstusliku iseloomu ja suuruse tõttu sai see ka linnaks.

Tõrva oli alates keskajast Helme kihelkonna keskuseks, selle vahetus läheduses asub ka Helme ordulinnus. 19. sajandil kujunes sinna alev, mis 2. juulil 1926 sai linnaõigused.

Türi kirik on rajatud küll juba 13. sajandil, kuid tihedam asustus seal vähemalt alates keskaja teisest poolest puudus. Alles 19. sajandil hakkas sinna tänu raudteele koonduma tööstusettevõtteid ning 20. sajandi alguseks sai asula aleviks. Türist sai linn samuti 1926. aasta 2. juulil.