Piiskop Alberti osalemine Neljandal Lateraani kirikukogul.

Sulge

1215. aastal saabus piiskop Albert nagu tavaliselt Saksamaalt ristisõdijate salgaga Riiga tagasi, kuid lahkus sealt kohe pärast pakiliste asjatoimetuste kordaajamist, et koos Eestimaa piiskopi Theoderichiga jõuda sama aasta sügisel toimunud Lateraani kirikukogule, mille toimumisest paavst oli teada andnud juba kaks aastat varem. Alberti äraolekul valitses Liivimaad tema asemikuna Ratzeburgi piiskop Philipp, kes aga suri veel samal aastal pärast seda, kui oli napilt pääsenud hukkumisest Läänemerel saarlaste käe läbi.

Albert ja Theoderich jõudsid aga õnnelikult kirikukogule. See tegeles peamiselt just ristisõdade problemaatikaga, kusjuures põhirõhk oli suunatud Lõuna-Prantsusmaa ketserite, albilaste ehk katarite vastu võitlemisele. Samuti oli arutluse all uue ristisõja korraldamine Lähis-Idasse. Sellises ristiretkede jaoks soodsas õhustikus õnnestus ka piiskop Albertil oma plaanidele paavsti toetus hankida. Henriku sõnul palus ta Innocentius III-l hoolitseda Liivimaa ehk Ema maa (Maarjamaa) eest sama hästi kui Palestiina ehk Poja maa eest, mida viimane ka teha lubas. Paavst õnnistas piiskoppe ning lubas neil kõikjalt inimesi ristisõtta värvata.

 

Allikas: Henriku Liivimaa kroonika = Chronicon Heinrici Livoniae. Tallinn: Eesti Raamat, 1982.