Narva piiramine

Sulge

Aprilli lõpus 1704 alustas Vene väepealik Pjotr Apraksin Narva ümberpiiramisega. Schlippenbachil ei õnnestunud venelastest läbi murda ega Narvas asuvatele Rootsi vägedele täiendavat varustust viia.

30. mail algas Narva piiramine. Alguses küllaltki ägedalt alanud piiramine rauges mõneks ajaks pärast vägesid juhtinud Peeter I lahkumist Tartu alla.


Pärast Tartu langemist juulis 1704 ning sealt saabunud lisavägede kohalejõudmist piiramistegevus Narva all ägenes. Ööl vastu 31. juulit lendas juhuslikust pommitabamusest õhku kogu Narva kindluse arsenal koos püssirohutagavara ja muu sõjamoonaga. Linna pommitati üha intensiivsemalt, langema hakkasid bastionid.

9. augustil algas venelaste ootamatu tormijooks, mis õnnestus, ning linn vallutati. Narva komandant Henning Rudolph Horn langes vangi. Linn anti Vene vägede rüüstada tingimusel, et kohalikke elanikke ei tohi tappa.

Ainsana keeldus tingimusteta alistumast Narva jõe teisel kaldal Jaanilinna kindluses asuv komandant kolonel Magnus Stiernstra, olles valmis end koos ründajatega õhku laskma. Alles 16. (17.) augustil sõlmiti alistumiskokkulepe, mille kohaselt sai Jaanilinna garnison loa lahkuda koos käsirelvadega.

Allikad: Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu: Ilmamaa. 2003
Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita, 2006.                                                                                                      Allikas (pilt):
http://old.narva.ee/index.php?lang=et&cont=gallery&mode=user&action=view&id=pank&page=4