Rootsi vägede jõudmine Narva lähistele

Sulge

Ööl vastu 19. novembrit jõudsid rootslased Laagna mõisa (pildil), kümmekonna kilomeetri kaugusele Narvast. Paduvihmale vaatamata käidi juba öösel luurel. Kell kuus hommikul peeti jumalateenistus ning veel pimedas asusid Karl XII juhitud 10 537 meest 37 suurtükiga Narva suunas teele.

Lahing otsustati venelastele anda juba samal päeval. Rootslaste otsus oli välismaalastest Vene väejuhtidele üllatuseks, kuna see eiras toonaseid tavapäraseid sõjakunstireegelid.

Vene armee jäi niisuguses olukorras Rootsi vägede ning Narva linna, Hermanni kindluse ja Narva jõe vahele. De Croy suutis venelaste kaitseliinile paigutada 24 200 jala- ja suurtükiväelast, lisaks oli Vene väejuhatuse käsutuses Šeremetjevi 6000-meheline ratsavägi. 4000 meest tuli jätta Narva alla kaitsekraavidesse võimalike väljatungide tõrjumiseks.

Vene väed jagunesid kaitseliinil kolme suuremasse rühma: selle tähtsaim osa oli vürst Trubetskoi rajatud kindlustatud laager Hermamäe idaosas, mida julgestasid Fjodor Golovini juhitud parem tiib Vepsaküla juures ning Adam Weide komando all olev vasak tiib.

Allikad: Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu: Ilmamaa. 2003
Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita, 2006.                                                                                                    

Allikas (pilt): http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/0/0b/Laagnam6is.JPG