Rootslaste täielik võit Narva all

Sulge

Rootsi armee kaotas lahingus 700 meest langenute ja 2000 haavatutena, mida oli kokku 18% vägede koguarvust. Venelaste kaotused olid 8000-9000 surnut ja haavatut, mis oli 21-26% armee üldhulgast. Rootslaste kätte langi kogu Vene kõrgem väejuhatus ühes kümne kindraliga, Vene armee sõjakassa 32 000 rublaga ning 177 suurtükki koos mortiiride ja haubitsatega.

Lahinguväli pakkus uuel päeval äärmiselt võigast pilti: kõikjal lebasid rapitud laibad ja hobusekorjused koos igasuguse mahajäänud varustusega. Kohati oli maa ühtlaselt inimkehadega kaetud.

Kergemini pihta saanud lahkusid lahinguväljalt omal jalal, raskelt haavatud aga surid verekaotuse või öise külma tõttu. Rootsi sõdurid, Narva elanikud ja küüti võetud talupojad riisusid laipadelt sõjasaaki: kulda, hõbedat, juveele, kalleid lauanõusid, karusnahast kasukaid. Haavatuid hakati jõudumööda vankritel Narva vedama, kus nende põhiliseks raviks oli amputeerimine ja kirurgiline lõikus kuulide, luutükkide, kivikildude ja muu sellise eemaldamiseks. Verejooksu peatati tulise rauaga kõrvetamise abil. Amputeeritud jäsemekönt õmmeldi kokku ja kaeti härjapõiega.

Narva

21. novembril 1700 sisenes kuningas Karl XII pidulikult Narva, kus teda tervitas kogu linna elanikkond kui päästjat. Peeti tänujumalateenistusi. Stokholmis korraldati 1701. aasta veebruaris suur võidupidu koos ilutulestikuga. Võit Narva all andis kuningale enesekindlust, innustades teda sõda jätkama.

Allikad: Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu: Ilmamaa. 2003
Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita, 2006.                                                                                                     

Allikas (pilt): http://farm4.static.flickr.com/3058/2675322424_585ef522d0.jpg?v=0