Punaarmee uued vastupealetungid

Sulge

16. juunil 1919 alustas Punaarmee uut vastupealetungi Petrogradi alla jõudnud Vene valgete Loodearmee vastu, kes suruti juuli alguseks Lauga jõeni.

Seal peatasid enamlaste väe Lauga jõe ja Ilmeni järvede liinile kaitsele seatud Eesti väeosad. Samaaegselt muutus olukord ärevaks Pihkva ümbruses, kus Rahvavägi pidas ägedaid kaitselahinguid.

Augusti teisel poolel algas punaarmeelaste suurrünnak eesmärgiga vallutada Pihkva. Eesti väejuhatus suunas linna kaitseks kohale kõik reservid ning koos Loodearmeega suudeti Pihkvat mõnda aega kaitsta.

Kuna aga üldine sõjaline olukord oli keeruline ning Eesti sõdurid ei soovinud sõdida Venemaa pinnal, käskis kindral Laidoner Rahvaväel 25. augustil taanduda Irboskani. 28. augustil jättis vastuoludest lõhestunud ja võitlusvõimetu Loodarmee Pihkva enamlastele, kelle edasitung jäi pidama Irboska kaitseliinil.

Punaarmee positsioonidelejäämine oli paljuski tingitud Nõukogude Venemaa katsest alustada Eestiga rahuläbirääkimisi. Esmane ettepanek rahuks tehti juba 31. augustil 1919 välisasjade rahvakomissari Georgi Tšitšerini telegrammis.

Ühtlasi saadeti kokkuleppeotsingute märgiks laiali Eesti Punaarmee ja marionetlik Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu. Eesti otsustas siiski jääda äraootavale seisukohale, et selgitada välja Antandi ja Balti riikide arvamus. Seetõttu olid 17.-18. septembril Pihkvas peetud Vene-Eesti kõnelused vaid teabevahetus, kus mõlemad pooled vaid deklareerisid rahusoovi.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita, 2006.                                                                                                     

Allikas (pilt): http://kultuur.elu.ee/492/ke492_vabadus.jpg