Erilepete sõlmimine baaside loomiseks

Sulge

Täiendavate erilepete sõlmimiseks moodustasid Eesti ja Nõukogude Liit sõjaväelaste delegatsioonid, mida juhtisid vastavalt staabiülem kindralleitnant Nikolai Reek ja Leningradi sõjaväeringkonna juhataja 2. järgu armeekomandör Kirill Meretskov (pildil vasakul).

Pingelised läbirääkimised peeti 2.-10. oktoobrini 1939 Tallinnas.
Nõukogude sõjaväelased käitusid läbirääkimistest äärmiselt peremehelikult ning esitas resoluutselt nõudmisi, mis ületasid selgelt vastastikuse abistamise paktis ja selle lisaprotokollis sätestatu. Eesti pool püüdis ennast igal võimalikul juhul kaitsta just juriidilistele lepingutele toetudes.

10.-11. oktoobril allkirjastati kaheksa protokolli, mis täpsustasid vägede sissetoomist baasidesse ning Punaarmee maa-, õhu- ja merejõudude paiknemiskohti. Laevastikubaaside kaitseks sai NSVL õiguse rajada ranna- ja õhukaitsepatareisid ning vaatlus- ja sideposte. Kahe aasta jooksul võisid Nõukogude sõjalaevad kasutada Tallinna ja Rohuküla sadamat. Seitsmes protokoll määras igasuguse baase puudutava teabe sõjasaladuseks.

Nõukogude sõjaväe sisenemine Eestisse pidi algama 18. oktoobril.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita, 2006.                                                                                                  
Allikas (pildid): http://heinar.webs.com/Kirill%20Meretskov.jpg                                                                   Allikas (pilt): M.Laur, A. Pajur, T. Tannberg, Eesti Ajalugu II, Avita 1995, lk 94