Täiendava lepingu sõlmimine baaside suurendamiseks

Sulge

Pärast baasivägede sissetulekut hakkas Nõukogude Liit baaside edasise korralduse reguleerimise osas kasutama venitamistaktikat.

Samal ajal tugevdas NSVL survet Eestile uute nõudmistega: novembris-detsembris 1939 lükkas Eesti valitsus tagasi ettepaneku lubada Eestisse elama baasides teenivate Nõukogude ohvitseride perekondadel, keda oli kokku 5000 inimest. Veebruaris 1940 esitati maavägede paigutamiseks vajaminevate kapitaalsete püsiehitiste programmi projekt, veebruaris-märtsis nõuti täiendavaid baasialasid Osmussaarele, Saare- ja Hiiumaale.

2. veebruaril 1940 tulistas Nõukogude sõjalaev Tallinna sadamast Eesti lennukit, mis ristiti rahvasuus irooniliselt "saluudiks Tartu rahule".

Baasides algas koheselt vilgas ehitustegevus: rajama hakati suuri kivikasarmuid, koole, elamuid ja kõikvõimalikke abihooneid, mis viitasid selgelt sellele, et Nõukogude sõjavägi kavatseb Eestisse jääda alatiseks. Ehitustega seoses taotles Moskva üle 10 000 ehitustöölise toomist baasidesse, millega nõustuti veebruaris-märtsis 1940. Neile lisaks tuli Eestist palgata veel 10 000 töölist. Samal ajal üüris, rentis ja ostis Nõukogude kaubandusesindus Tallinnas massiliselt ladusid, kontoriruume ja elamuid, mis anti seadusevastaselt Punaarmee käsutusse

Punaväelaste arv Eestis aina kasvas, aprillis 1940 oli baasivägede koosseisus 31 648 sõdurit.

1940. aastal alustasid Saksa relvajõud Põhja- ja Lääne-Euroopas kevadkampaaniaga, okupeerides praktiliselt ilma igasuguse vastupanuta Taani, Norra, Hollandi, Belgia ja Luksemburgi ning tungides seejärel Prantsusmaale. Nõukogude Liit otsustas seetõttu tugevdada survet Balti riikidele. Selle üheks väljenduseks oli Eestile uue lepingu pealesurumine baaside territooriumite laiendamiseks.

Punaarmee sai lisaks 42 maa-ala kogusuurusega üle 30 000 ha. Leping tühistas sisuliselt kõik varasemad 1939. aasta sügisel sõlmitud kokkulepped. Muuhulgas tuli nüüd baaside piirkonnas elanud inimesed ümber asustada.
Eesti valitsus püüdis terve baaside aja jooksul rahustada nii iseennast kui avalikkust, lootes iga järelandmisega, et sellega Moskva ambitsioonid piirduvad. Tegelikult Eesti Vabariigi sisuline iseseisvus hävitati, mida näitas ilmekalt alates novembrist-detsembrist 1939 Nõukogude lennuväe pommitamisrünnakud Soome linnade vastu Eesti baasidest.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita, 2006.                                                                                                   
Allikas (foto): M.Laur, A. Pajur, T. Tannberg, Eesti Ajalugu II, Avita 1995, lk 78