Nõupidamine Paju lahingu eel

Sulge

Rindelõigu juhid arutasid Sangaste jaamas (pildil) Valga vabastamise üksikasju.

Esialgu pidi Võru ja Valga vabastamise aktsioon algama juba 30. jaanuari hommikul, kuid selle lükkas päeva võrra edasi Tartu-Valga raudteel juhtunud rongiõnnetus, kus Soome vabatahtlikke vedanud rongid kokku põrkasid ning seetõttu viibis nende saabumine rindele tunduvalt. Eesliinil olevad Eesti väeosad, Kuperjanovi partisanid ja soomusronglased, seda esialgu aga ei teadnud ning alustasid ründeoperatsioone.

30. jaanuaril kella 2 paiku päeval vallutasid kapten Anton Irve (pildil) soomusrongid ja leitnant Kuperjanovi partisanid Paju mõisa. Soomusrongid püsisid Tartu haiglas viibiva kapten Partsi andmeil („Kas võit või surm?") Kanniste talu liinil, mis jääb raudteelt Paju mõisast mürsulennult 1,8 km kaugusele ehk asukohas, kust saaks tagada parima mõisa kaitse. Samal ajal viibis partisanide 3. rood mõisas ning 2. rood lähedastes taludes ja 1. rood reservis.

Järgnevalt kutsus Valga peale suunduvate vägede üldjuht polkovnik Kalm aga soomusrongid Sangaste jaama tagasi, tõenäoliselt seetõttu, et üldpealetung otsustati edasi lükata. Kuid see osutus ilmselt oli rängaks veaks. Rongide lahkumine lubas punaste soomusrongi tagasitulemist ning lõhkamisrühmade saatmist raudtee sildadele. Enne ülalmainitud nõupidamist rikkusid punased Rautina ja Männiku ojade sillad, eriti raskelt aga Väikese Emajõe lähedase raudeeviadukti Tõlliste-Vahetu teel. Samuti pommitati rongilt pidevalt Väikese Emajõe silda ja Sangaste vaksalit (täna Tsirguliina). Seetõttu ei saanud Eesti soomusrongid Paju mõisa katta ning see muutus punastele üpris hõlpsalt tagasivallutatavaks.

Sama päeva õhtupoolikul kohtusid Sangaste raudteejaamas rindelõigu juht polkovnik Kalm ning soomusrongide üldjuhid kapten Anton Irv ning leitnant Julius Kuperjanov. Nõupidamise tulemusena anti kell 19.30 välja polkovnik Kalmu käsk, mille järgi kohustati soomusrongidel ja Tartu partisanide pataljonil kapten Irve üldjuhtimisel liikuda raudtee suunas ning Tõlliste mõisa-Valga maantee suunas lõuna poole.Neile pidid järgnema reservides Põhja Poegade I pataljon leitnant Erkki Hannula juhatusel, samal ajal kui II pataljon koos 2 suurtükiga Gustaf Svinhufvudi juhatusel pidi purustama Valga-Võru raudtee, mis lõikaks ära vaenlaste taganemistee ida suunas.

Julius Kuperjanovi elu ja tegevust põhjalikult uurinud Olev Teder on seisukohal, et rindejuhataja kindral Wetzer ei seadnud soomlaste abijõududele ülesannet purustada Valga-Võru raudteesild (Mürgi sild), vaid raudtee purustamine ning evakueeritava vara ülevõtmine nähti ette Tuderna silla õhkimisega Valga-Petseri liinil polkovnik Viktor Puskari 2.pogu II pataljoni poolt. Seega olevat saagiahne Kalm, kes lootnud Valgast pärast sealt väljuvate raudteede purustamist suurt sõjasaaki saada, ignoreerinud kindrali käsku vallutada Valga kui saatis oma võimsa II pataljoni Paju asemel Laatresse ja sealt Mürgi sillale.

Polkovnik Kalm soovis esialgu ka Tartu partisanide pataljoni väsimuse ja varasemate raskete kaotuste tõttu varusse määrata, kuid partisanide juht leitnant Kuperjanov oli ägedalt selle vastu. Puhkenud sõnavahetuses andis Kalm lõpuks järele, kuna Kuperjanov oli kindel, et suudab oma väikese väesalgaga vaenlastele otsustava hoobi anda ja olla esimeste Valka marssivate üksuste seas.
Olev Tederi hinnangul on aga jutt raskesti väsinud partisanidest tugevasti liialdatud. Nõupidamise hetkel saabus üks soomlaste pataljon suunati öömajale Laatresse, mis on Paju mõisale vastassuunas. Kuperjanov jäi Paju mõisa kaitsma aga kuus korda väiksemate üksustega. Ka teist soomlaste saabunud pataljoni ei suunatud appi Paju mõisasse, vaid jäeti puhkama Sangaste vaksali lähedale taludesse. Kalm ilmselt ei osanud mõisa strateegilist tähtsust hinnata, sest oli rindele saabunud alles mõne tunni eest ega mõistnud seetõttu rindel toimuvat kuigi hästi. Leitnant Kuperjanov Tederi andmetel vastupidiselt üldlevinud väidetele sugugi kindel, et suudab Paju mõisa üksinda enese käes hoida, sest teadis suurepäraselt saabunud Soome jõudude koosseisu ja nende eeldatava abi suurust Valga vabastamisel.

Tederi seisukohti vt lähemalt: http://www.kuperjanov.ee/Kangelasteod.html

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005.

Urmas Salo. Paju lahing - müüt ja tegelikkus. Ajalooline ajakiri 3/2000, lk-d 69-96

Urmas Salo. Julius Kuperjanov Paju lahingus. Tuna 3/2004, lk 39-50                     

http://4.bp.blogspot.com/_eTX1LVvRUcQ/SnrfAoqdIqI/AAAAAAAAH4Q/Hc6nNjqSNFo/s200/Raudtee_ajalugu+014.jpg