Tartu partisanide pealetung Paju mõisale

Sulge

Kuperjanovlaste pealetung Paju mõisale algas päikesepaistelisel kargel talvepäeval kell 12.40, samal ajal kui eestlaste patareid avasid tule enamlaste positsioonide pihta.

Paju lähedal viibis Olev Tederi andmetel kolm kuperjanovlaste roodu kokku umbes 360 mehega. Paju lahingusse astus 2 ja 1/3 roodu, sest ühe roodu 2/3 koosseisust paigutas ta tagala kaitseks ning neljanda loovutas juba Pukas nõrgale Tartu Kaitsepataljonile appi Tõrva vabastamiseks. Punaste kaitse moodustas koos reservidega mõisas tema hinnangul ligi 800-mehelise väeüksuse.

Pealetungivaid ahelikke juhatas leitnant Julius Kuperjanov (pildil) isiklikult, liikudes nende lähedal ning julgustades oma mehi. Et rünnaku algusega oldi tugevasti hilinetud ja hästikindlustunud vastase positsioon ületas ründaja oma mitmekordselt, lisaks lähenemine mõisale kulges kergelt vastumäge ning mööda tühja lumist välja, pidas leitnant Kuperjanov vajalikuks juhtida isiklikult ühte roodu. Parema tiiva 1/3 roodu juhtis adjutant leitnant Piip, vasku tiiva roodu aga leitnant Saar kolmveerand versta kaugusel.
Tederi arvates oli Kuperjanov isiklikult pealetungi esirinnas suurema väeosa juhile sobimatult seetõttu, et polkvnik Kalmu strateegia oli täielikult läbi kukkunud ning ta lootis olukorda isiklikult taktikat kujundades päästa.

Endast 400 meetri kauguselt avasid punaväelased ägeda kuulipilduja- ning püssitule, mida toetas mõlemalt poolt soomusrongi ja soomusauto külgtuli. Mehed viskusid maha, kuid jätkasid Kuperjanovi õhutusel edasitungi. Ühe aheliku tiivalt teise juurde liikumise hetkel tabas leitnanti aga kella 13.15. paiku, seega vaid pool tundi pärast lahingu algust, kuul, mis haavas teda väga tõsiselt. Leitnanti tabas tõenäoliselt kas kuulipildujatuli vastase soomusrongilt või ka mõisast, Nõukogude ajal levitatud oletus, et Kuperjanovi võisid maha lasta oma mehed, ei ole tõsiseltvõetav.
Olev Tederi hinnangul sooritas Julius Kuperjanov Paju lahingus erakordse kangelasteo, sest pataljoni juhi taoline julge ja kaalutletud teotsemine oli märterliku suunitlusega ja tänu Kuperjanovi tegutsemisele kogesid tema ohvitserid ja sõdurid lühikese ajaga tugeva portsu innustust, mis neid lahingu lõpuni maha ei jätnud.

Partisanid jätkasidki edasiliikumist ning jõudsid mõisa pargini, kuid olid suurte kaotuste ja vastase suure surve tõttu sunnitud kaitsele taanduma. Paju mõisa esimene vallutuskatse oli seega tagasi löödud.

Teder seisukohti vt lähemalt: http://www.kuperjanov.ee/Kangelasteod.html

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005.       

Urmas Salo. Paju lahing - müüt ja tegelikkus. Ajalooline ajakiri 3/2000, lk-d 69-96.
Urmas Salo. Julius Kuperjanov Paju lahingus. Tuna 3/2004, lk 39-50.
                             

Allikas (pilt): http://www.hot.ee/vabadussoda/kuper.jpg   http://www.filateelia.ee/margid/pildid/m200902suur.jpg