Eestlaste tagasitõmbumine Võnnu alt

Sulge

Eestlased said juba samal päeval teada, et ristisõdijad on Siguldasse suurema abiväe kokku kogunud. See näitab, et neil olid kiired ja väga usaldusväärsed teadetetoojad.

Niisuguses olukorras leiti, et linnuse piiramine pole enam otstarbekas, kuna oleks jäädud vastase kahe tule vahele.

 Eestlased läksid üle Koiva (Gauja) jõe ning jäid ööseks Beverini linnusesse viiva tee ääres oleva järve juurde puhkama. Eestlaste teekond ühtib üldjoontes vana Võnnu-Volmari (Valmiera) maanteega. Viimast on teiste hulgas peetud ka Beverini linnusekohaks.

Võnnu orduvennad ja Kaupo koos liivlaste ja latgalitega asusid nüüd sama teedpidi eestlasi jälitama. Hommikul võeti järve ääres, kus eestlased olid ööbinud, hommikueinet. Põhja poole saadeti luurajad, kellest mõned andsid teada, et eestlased on kiiruga taganemas üle Ümera (Jumara) jõe (pildil).

Tegemist oli ekslike andmetega, mida võib seletada sihiliku vale levitamisega. Nüüd süüdistab kroonik liivlasi ja latgaleid, kes nende teadetele tuginedes asunud Kaupo ja sakslaste manitsustest hoolimata eestlasi jälitama ega mallanud ära oodata riialaste saabumist. Sakslased paigutati kolonni etteotsa, liivlastele ja lätlastele jäi seetõttu võimalus vastavalt sündmuste edasisele arengule kas peale tungida või taganeda. Nõnda asus ristisõdijate vägi teele Ümera suunas.

Allikas: Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208-1227. Tallinn: Olion. 1990                               

Allikas (pilt): http://3.bp.blogspot.com/_y1HYoZ6ElrM/RoIhal6QO9I/AAAAAAAAABg/TGrgTlIwHoI/s400/ymera2.jpg