Konikust saab Maavalitsuse liige

Sulge

1909. aastast alates elas Konik Tallinnas, kus tegutses esialgu Eesti Arstide Erakliinikus kirurgina, seejärel Eesti Arstide Seltsi Haigemaja juhatajana ning lõpuks Vene-Balti Laevatehase vanemarstina. Samuti oli ta ajakirja "Tervis" peatoimetaja. Esimese maailmasõja aastatel sai Konikust ka Tallinna linnavalitsuse tervishoiubüroo juhataja. Sõja ajal tutvus Konik ka noore Eesti rahvuslase Jüri Vilmsiga.

Veebruarirevolutsiooni järel avardus Koniku tegevusväli aga oluliselt. Temast sai Eesti Maavalitsuse liikmeks ja tervishoiuosakonna juhatajaks. Konik võttis järgnevalt osa kõigist Maavalitsuse olulisematest tegevustest ning andis vajadusel ka arstiabi. Näiteks kui Jüri Vilms pärast enamlastepoolset Maapäeva laialiajamist vigastada sai, sidus Konik tema peahaava kinni.

Poliitiliselt kuulus Konik esialgu Tõnissoni Eesti Demokraatlikku Erakonda, kuid 1917. aasta sügisel oli ta koos Jüri Vilmsi, Otto Strandmani, Juhan Kuke, Eduard Laamani ja teistega vasaktsentristliku Tööerakonna asutajate hulgas. Tööerakonna liikmeks jäi Konik kuni selle tegevuse lõpetamiseni 1935. aastal.

Allikad: Küllo Arjakas. Konstantin Konik: unustatud suurmees. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2008.

Konstantin Konik. Vaba maa. Tartu: Ilmamaa, 2004, lk-d 9-25.