Vana-Liivimaa aeg Eesti linnades

Sulge

Keskajal, alates 13. sajandi teisest veerandist, hakkasid Eesti alal kujunema linnad. Tallinnas, Narvas ja Rakveres kehtestati Lüübeki linnaõigus (vastavalt aastatel 1248, 1345 ja 1302). Tartus, Viljandis, Paides ja Uus-Pärnus Riia õigus (1262, 1283, 1291, 1318). Veel mitmes linnas, nagu Haapsalu ja Vana-Pärnu, olid oma linnaõigused. Linnavõimuorganiks ja kohtuvõimuks oli raad. Kõrgeimateks ametikandjateks linnas olid bürgermeistrid, olulised olid veel ka sündik (kirjutaja ja õigusetundja) ja linnafoogt (temal olid politseilised kohustused). Tekkisid ka kaubaalevid, nagu Lihula, Keila, Otepää ja Põltsamaa. Eesti ala linnad, välja arvatud Narva ja Vana-Pärnu, kuulusid ka Hansa Liitu.

Kaupmeeste ühenduseks oli Suurgild ja noortel kaupmeestel Mustpeade vennaskond.

Tallinnas oli kaks käsitööliste väikegildi - Kanuti ja Oleviste.

Linnade elanikkonnast enamuse moodustasid eestlased, keda kutssuti mittesakslasteks, kuid nemad kuulusid alamkihtide hulka. Linna juhtimine oli sakslastest kaupmeeste käes.

Allikas: A.Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg "Eesti ajalugu I" 1997 "Avita"