1917. aasta revolutsioonid ja Eesti iseseisvumine

Sulge

1917 a. veebruaris Petrogradis puhkenud massilised rahutused kasvasid üle revolutsiooniks - tsaar loobus troonist ja võim läks üle Ajutisele Valitsusele. Venemaal kehtestati demokraatlik valitsuskorraldus, Seda olukorda püüdsid ära kasutada eesti rahvuslased.

Ajutine Valitsus määras Eestimaa kubermagu komissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. Tema ümber koondus ka teisi Eesti rahvuslasi, kes asusid nõudma Eestile autonoomiat. Märtsi lõpus see saavutatigi, kui moodustati kogu Eesti ala hõlmav rahvuskubermang *(varem oli Lõuna-Eesti koos Põhja-Lätiga olnud Liivimaa kubermangus). Ajutise maavalitsusorganina loodi Eestis Ajutine Maanõukogu (Maapäev), selle juurde moodustus ka Maavalitsus, mille juhiks sai Konstantin Päts.

Eesti rahvuslaste peale kaebasid vene ametnikud, keda oli esimeste poolt lahti lastud ja asendatud eestlastega. Samuti alustasid rahvuslaste vastaseid rünnikauid eesti enamlased (bolševikud)

1917 suvel kujunesid välja eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik erakond (J.Tõnisson) Eesti Tööerakond (pigem pahempoolne, liidriks Jüri Vilms),Eesti Maaliit (K. Päts), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ja Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Lisaks tegutsesid aktiivselt ka Eesti enamlased.

Enamlaste populaarsus kasvas sõja saabumisega Eestisse: 1917. aastra sügisel vallutasid sakslased Lääne-Eesti saared. Venemaa oli sõjas selgelt alla jäämas sakslastele. Eestis oli selleks ajaks ligi 20 000 enamlast - moodustati Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mis sama aasta oktoobris võimu enda kätte haaras. Rahvuslasi hakati taga kiusama, Maapäev saadeti laiali. Ent enne seda jõudis see ennast kuulutada kõrgeimaks võimuks Eestis (15./28. novembril 1917). Mõnikord on juba seda päeva loetud Eesti iseseisvuse alguseks. Tegelikult haarasid võimu aga enamlased, Eesti rahvuslikud poliitikud asusid tegutsema põranda all. 1918. aastal otsustati moodustada Eesti Päästekomitee, mis pidi sobival võimalusel Eesti iseseisvuse välja kuulutama. Lääne-Euroopasse saadeti ka välisdelegatsioon, kes tutvustaks Eesti olukorda ja leiaks abi.

Sakslaste sõjaline edu 1918. aasta veebruaris tõstatas ka Eesti iseseisvumise küsimuse. 1918. aasta 23. veebruaril loeti Eesti iseseisvusmanifest ette Pärnus, päev hiljem ka Tallinnas. Seda loetaksegi tavaliselt Eesti iseseisvuse alguseks. Kuid juba 25. veebruaril jõudsid Tallinna sakslased ning algas Saksa okupatsioon.

Allikas: M.Laur, A. Pajur, T. Tannberg "Eesti ajalugu II" Tallinn 1995 "Avita"