Eesti Vabadussõjalaste Liidu taastamine

Sulge

Kuna Tõnissoni valitsuse tagasiastumisega lõppes 19. oktoobril riigis kaitseseisukord, said vabadussõjalased oma organisatsiooni uuesti taastada.

28. oktoobril 1933 moodustatigi Eesti Vabadussõjalaste Liit (EVL) ning lisaks sellele veel spetsiaalne valimisorganisatsioon Vabadussõjalaste Rahvaliikumine.

Kuigi vabadussõjalased olid suutnud läbi viia oma põhilise eesmärgi, põhiseaduse muutmise, otsustati jätkata enda poliitilist tegevust. Seda põhjendati eelkõige rahva tahtega: kuna vanad erakonnad on lootusetult korrumpeerunud, tuleb vabadussõjalastel endil põhiseaduse täitmise eest hoolt kandma hakata, mis nõuab aga vabadussõjalaste jõudmist parlamenti ja valitsusse.

Nende programmi põhialuseks oli põllumajanduse igakülgne toetamine, väliskaubanduse minek riigi täieliku kontrolli ja juhtimise alla, Eesti töölistest rahvusliku tööliskonna moodustamine ning eraomandi ja kapitali kindlam kontrollimine rahva huvides. EVL-ist kujunes läbi aegade suurim Eesti erakond, mis korraldas järjepanu vägevaid meeleavaldusi ja kõnekoosolekuid.

Pildil Eesti Vabadussõjalaste Liidu viimane kongress "Estonias" 1933. aasta detsembris.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Õie Elango, Ants Ruusmann ja Karl Siilivask. Eesti maast ja rahvast: Maailmasõjast maailmasõjani. Tallinn: Olion, 1998
Eesti ajalugu: kronoloogia. Tallinn: Olion, 2007                                                                                                                                              

Allikas (foto) http://vapsid.weebly.com/kes-nad-olid.html