Vabadussõjalaste keelustamine

Sulge

Kohtu- ja siseministri otsusega keelati lõplikult vabadussõjalaste tegevus ning algas nende väljatõrjumine ühiskonnaelust. K. Päts (pildil) määras ametisse uued linnapead.

Juba 12. märtsil 1934 sulgeti valitsuse otsusega üheksa ajalehte. Ülejäänud väljaannete toimetajatele pandi südamele, et ajalehtedes ei ilmuks riigivastaseid kirjutisi, vastasel juhul ähvardati need sulgeda.

Seejärel algas vabadussõjalaste väljatõrjumine ühiskonnaelust: riigiasutustest vallandati sadu inimesi.

22. märtsi otsusega sulges kohtu- ja siseminister Johan Müller viimased vabadussõjalaste organisatsioonid ja häälekandjad, ühtlasi tühistati nende 916 mandaati kohalikes volikogudes.

Aprilli lõpus määras Päts oma dekreetidega Tallinnas, Tartus, Narvas ja Nõmmel, kus vabadussõjalaste hulk linnavolikogus oli olnud kõige suurem, ametisse uued linnapead. Valitsus hakkas painutama omavalitsusi oma võimu alla.

 

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Õie Elango, Ants Ruusmann ja Karl Siilivask. Eesti maast ja rahvast: Maailmasõjast maailmasõjani. Tallinn: Olion, 1998
Eesti ajalugu: kronoloogia. Tallinn: Olion, 2007                                                                                       

Allikas (foto): M.Laur, A. Pajur, T. Tannberg, Eesti ajalugu II, Avita 1995, lk 72