Põhjasõja algus ja Narva lahing

Sulge

Läänemerel võimutsev Rootsi suurriik oli pinnuks silmas pea kõigile teistele piirkonna riikidele.

Rootsi vaenlaste Venemaa ja Poola tugevnemine ning Rootsi enda ja tema liitlaste nõrgenemine XVII sajandi lõpul lõi soodsa olukorra sõja puhkemiseks.

Rootsi oli 1697. aastal kaotanud oma tugeva kuninga Karl XI ning troonile oli tõusnud kõigest viieteistkümneaastane Karl XII. Aeg oli küps ja Saksi kuurvürst, Poola kuningaks valitud August II Tugev ning Vene tsaar Peeter I sõlmisid koos Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu.

12. veebruaril ründasid saksilased Riiat, mida nad ei suutnud vallutada. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla, hakates linna pommitama ning suur ratsaväesalk rüüstas Virumaad kuni Rakvereni. Kuningas Karl XII vägi maabus Pärnusse ja otsustanud alustada venelaste tagasilöömisest, liikus kuningas Rakvere kaudu Narva alla. Narva lahing peeti 19. novembril ja see lõppes rootslaste täieliku võiduga. Rootsi vägi jäi talvituma Laiusele.

pildil: Alexander von Kotzebue maal Narva lahingust

 

viide: Ain Mäesalu, Tõnis Lukas, Mati Laur, Tõnu Tannberg. Eesti ajalugu I. Avita, Tallinn 1995

pildiviide: http://www.battle.poltava.ua/images/narva1700.jpg