Kokku kutsutakse Asutav Kogu

Sulge

1918. aasta lõpul ja järgmise alguses juhtis Eestit Ajutine Valitsus, samas kui parlamendi õigustes olevat Maanõukogu enam kokku ei kutsutud. Selle asemel otsustati valida uus esindajate kogu, Austav Kogu, mis töötaks välja Eesti põhiseaduse ning paneks paika ka muud riikluse alused.

Et Vabadussõda jätkuvalt kestis, siis oli valimiste korraldamine mõnevõrra raskendatud, kuid eriti vasakpoolsete poliitikute nõudmisel otsustati need siiski ette võtta. 5.-7. aprillil toimunud valimistel saavutasid selge enamuse vasakpoolsed erakonnad, samas kui peaminister Pätsi Eesti Maarahva Liit sai Kogu 120 liikmekohast vaid 8. Seetõttu vahetus 9. mail ka valitsus, peaministrina astus ametisse Otto Strandman. Järgnevalt võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni ehk seletuse Eesti riiklikust iseseisvusest (19. mail) ning töötati välja ka Eesti ajutine valitsemiskord (ajutine põhiseadus, 4. juunil).

Et tegemist oli esimese tegeliku Eesti parlamendiga, siis kujunes selle töö mitte kõige lihtsamaks, mitmed demokraatliku asjaajamise tavad tuli alles juurutada. Samuti puhkes Asutavas Kogus sageli ägedaid vaidlusi, eriti Jaan Tõnissoni ja vasakpoolsete erakondade esindajate vahel. Üks olulisemaid probleeme, mis Asutavas Kogus lahendati, oli maaküsimus.

10. oktoobril 1919 otsustati maaseadusega võõrandada enamik Eestis asuvatest mõisatest ning jagada need taludeks. Mõisnikele hüvitust esialgu ei makstud, sest Asutavas Kogus ülekaalus olevad vasakpoolsed nõudsid eestlaste ja baltisakslaste vahelise "ebaõigluse" võimalikult radikaalset likvideerimist. Kuid maaseaduse vastuvõtmise järel tekkisid Asutavas Kogus tõsised vastuolud, mis lõppesid 18. novembril 1919 Jaan Tõnissoni valitsuse ametisseastumisega.

Allikas: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni.

Pildi allikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7c/EstConstAssmb.jpg