Baasidelepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel

Sulge

1939. aasta sügisel, kui puhkes Saksamaa-Poola sõda ja sellest kasvas välja Teine maailmasõda, kuulutas Eesti koos teiste Balti riikidega end neutraalseks.

Kuid see ei tähendanud 23. augustil 1939 Molotovi-Ribbentropi pakti sõlminud Saksamaa ja Nõukogude Liidu silmis midagi, sest pakti salajase lisaprotokolliga oli Eesti juba loetud Nõukogude Liidu mõjusfääri kuuluvaks. Septembri lõpus asus NSVL tegutsema, et Balti riike enda mõjule allutada.

Eesti puhul andis tegutsemiseks hea ettekäände Tallinnas interneeritud Poola allveelaeva "Orzel" põgenemine 18. septembril.

22. septembril nõudiski Moskva Eestilt luba sõjaliste baaside rajamiseks viimase territooriumile, kuna väikeriik ei suutvat ise oma neutraalsust kaitsta ning destabiliseerib nõnda olukorda Läänemerel. Eestile avaldati läbirääkimistel tugevat survet, korduvalt rikuti õhu- ja merepiiri ning väideti, et Eesti vetes lasti põhja Nõukogude aurik "Metallist". Väidetavalt oli Nõukogude võimudel ka plaan Eesti sõjaliseks vallutamiseks.Siiski lubas NSVL Eestile, et lepinguga nõustumise korral säilitatakse Eesti suveräänsus.

Eesti riigijuhid otsustasid siiski Nõukogude survele järgi anda ning 28. septembril sõlmiti vastastikkuse abistamise leping, mis üldiselt on tuntud baasidelepinguna. Sellega loovutas Eesti Nõukogude vägedele sõjaväebaaside loomiseks territooriumi Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski linnas.

 Eestisse marssis esialgsete lepingute järgi 25 000 punaarmeelast, hiljem nende arv aga ilmselt kasvas.

Baasivägede sissemarss algas 18. oktoobril. Eesti sisemisesse valitsemisesse otseselt esialgu ei sekkutud ja Eesti ise püüdis omalt poolt teha kõik, et selleks mitte põhjust anda: Nõukogude Liitu ei kritiseeritud isegi siis, kui ta Soomele kallale tungis ja Talvesõja algatas. Juba varem, 12. oktoobril, oli vahetunud ka Eesti valitsus: sisepingete maandamiseks asus peaministriks Jüri Uluots, kes kaasas enda kabinetti ka mõningaid Pätsile seni oponeerinud tegelasi ning püüti saavutada rahvuslikku üksmeelt, kuigi demokraatia taastamiseni siiski ei jõutud.

Allikas: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni.