Punaarmee jõuab Narva alla, toimub üldmobilisatsioon Saksa armeesse

Sulge

1944. aasta algusel läks Punaarmee kogu Idarindel Saksamaa vastu pealetungile. Seetõttu pidi Saksa armee peagi taanduma Eesti piirideni. Veebruaris püüdis Punaarmee tungida üle Narva jõe ja hõivata kiiresti kogu Põhja-Eesti, mis oleks ilmselt kaasa toonud Soome loobumise Nõukogude-vastasest sõjast. Sakslased püüdsid seda iga hinna eest välistada ja seetõttu otsustati Eestit tõsiselt kaitsta.

30. jaanuaril kuulutati Eestis välja üldmobilisatsioon, millega tuli Saksa armeesse üle 32 000 eestlase. Mobilisatsiooni õnnestumises oli suur roll Jüri Uluotsa kõnel, kes kutsus Eestit kommunismiohu eest kaitsma. Eesti rahvuslased otsustasid vastupanu Punaarmeele toetada ennekõike seetõttu, et oli selge, et uus Nõukogude okupatsioon välistanuks täielikult võimaluse Eesti iseseisvuse taastamiseks.

Eestlastest koosnevatel väeüksustel oligi suur roll Punaarmee pealetungi pidurdamisel: veebruari lõpus suudeti likvideerida mitmed Punaarmee sillapead lääne pool Narva jõge ja takistada nõnda Punaarmeel Narvat vallutamast.

Nõukogude Liit püüdis siiski Narva all läbimurret saavutada ja koondas sinna sadu tuhandeid mehi ning tohutu hulga suurtükke ja rasketehnikat. Pärast mitu kuud kestnud ägedaid lahinguid õnnestuski neil Narva hõivata, ent mitte rohkem, juulis jätkusid lahingud vaid mõnikümmend kilomeetrit lääne pool Sinimägedes, kust Punaarmeel lõpuks läbi murda ei õnnestunudki.

Allikas: Eesti ajalugu. VI: Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Lk-d 196-227.