Viljandi esmamainimine hansalinnana. Linn keskajal.

Sulge

1346. aastast pärineb esimene teade sellest, et Viljandi võttis osa Hansa Liidu ettevõtmistest. Eesti ühe olulisema linnana, mis asus pealegi viljaka põllumaaga aladel, oli kaubandusel linna elus üpris suur roll. Kaupmehed moodustasid gildi, mille hoone asus nüüdsel Munga tänaval. Viljandist läks läbi kaubatee Pärnust Tartusse, samuti olid tihedad kontaktid Riia ja Tallinnaga.

Lisaks kaubandusele oli suur roll ka käsitööl. Eriti tuntud olid linna osavad kullassepad, kes said äärmiselt jõukateks ja isemeelseteks. Linnas asus ka kool, mis tegutses praeguse Lutsu tänava juures. Linnas tegutses ka 12-liikmeline raad. Raekoda asetses turuväljaku lõunaküljel.

Linnaelus oli oluline roll ka frantsisklaste kloostril, mis loodi 1466. aastal ja mille kirik teenis ka ordulinnust ja osasid linlasi. Samuti hoolitsesid mungad vaesete ja haigete eest. Mõistagi oli olemas ka linnakirik.

Linnaelanike arv oli ilmselt üpris väike, jäädes alla 1000 inimese. Lisaks linnamüüride sees olevale asustusele oli linnast põhja pool ka agul, kus elasid peamiselt eestlased.

Allikas: Viljandi ajalugu, juht ja linnaplaan. 1939.