Haapsalu iseseisvas Eestis

Sulge

Pärast Esimese maailmasõja lõppu asuti korrastama Haapsalu mudaravilaid, laiendama nende majutusvõimalusi ning parandama linna üldilmet. Propaganda suunati nii kodumaiste kui välismaa suvitajate ahvatlemisele. 1930. aastateks oli Haapsalu tuntud mudaravilate keskus ning suvituspaik, kuigi Pärnu oli tõusnud Eesti esikuurordiks. Vene suvitajate asemel hakkasid Haapsalut rohkem külastama soomlased, rootslased ning mitmed lääneeurooplased. 1921. aastal asutatud Haapsalu Kaunistamise Selts ja kohalik kujur Roman Haavamägi olid aastaid ametis promenaadide ja parkide kujundamisega. Edukalt töötasid kaks suurt mudaravilat, võimaldades suvitushooajal anda päevas kokku kuni 600 vanni.

Haapsalus elas esimesel iseseisvusperioodil rohkem kui 4000 inimest. Valdav osa linna elanikkonnast koosnes eestlastest: l934. aastal on teada ka 125 venelasest, 248 rootslasest ja 302 sakslasest kodanikku. 1920.-30. aastatel ehitati hulganisti uusi eramuid ja ühiskondlikke hooneid - näiteks ühisgümnaasium, algkool, jahtklubi, rannahotell, pritsimaja, Laidoneri-nimeline sanatoorium - ning linn suurendas enda territooriumit märkimisväärselt.

1924. aastal anti Haapsalu raadiojaamast eetrisse esimene Eesti ringhäälingu proovisaade 1928. aastal hakkas Haapsalus ilmuma ajaleht „Lääne Elu", mida antakse välja tänapäevani. Haapsalu oli aga ka üheks keskuseks vabadussõjalaste liikumisele, kelle Haapsalu Eesti Vabadussõjalaste Liit oli poliitiliselt väga aktiine ja tegev ka Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu moodustamisel. 1934. aasta riigipöördekatse järel vahistati mitu aktiivset vapsi ka Haapsalus.

1919. aasta sügisel kolis Haapsalusse kirjanik Ernst Enno, kes elas seal kuni enda surmani 1934. aastal. 1929. aastal valiti Haapsalu linnapeaks Hans Alver, kelle juhtimisel elas linn järgneva peaaegu tosina aasta jooksul läbi enda õitsenguperioodi.

Fotol: H. Alveri maja Haapsalus

Pärast 1934. aasta riigipööret oli Haapsalus ja Läänemaal märkimisväärne toetus Pätsi valitsuse poolt loodud Isamaaliidule, mis pidi mobiliseerima rahvast valitsuse selja taha ning mis tegi aktiivset kihutustööd uue, 1936. aastal hääletusele pandud põhiseaduse poolt ka näiteks rannarootslaste seas - Läänemaal andsid uue konstitutsiooni poolt enda hääle lausa 88,7% referendumist osavõtnutest.

Veenpere, Asta. Tervitusi Haapsalust: postkaarte ja fotosid Rein Meistri ja Läänemaa Muuseumi kogust. Tallinn, 2006
Maiste, Margus. Vabadussõjalaste liikumisest Läänemaal. Läänemaa Muuseumi toimetised III. Haapsalu, 1999
Maiste, Margu. Isamaaliidu tegevusest Läänemaal 1935-1940. Läänemaa Muuseumi toimetised VI. Haapsalu, 2002

Foto: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Hans_Alveri_maja_Haapsalus.jpg