Saaremaa pronksiaeg ja vanem rauaaeg

Sulge

Varane pronksiaeg (u 1800-1000 e.m.a.) Saaremaa elanike elustiilis suuri muutusi kaasa ei toonud. Sel perioodil oli tegu märksa väiksema territooriumiga, mis koosnes mitmest saarest. Asustatud olid vaid need piirkonnad, mis tänapäevalgi on ülejäänuist kõrgemad, seega peamiselt Saaremaa kesk- ja lääneosa. Varasel pronksiajal elati samalaadsetes kohtades kui neoliitikumiski: looduslikult hästi kaitstud siseveekogude kallastel ja rannikul. Väga vähestest pronksesemetest on Saaremaalt teada näiteks Tahula kirves, mis sarnaneb Ida-Preisimaalt teada olevatega. Leitud on ka teisi kirveid, mis on saarele arvatavasti jõudnud vahetuskaubana ja olnud kõrgemale sotsiaalsele staatusele osutavad relvad või rituaalsed sümbolid mitte tööriistad.

Nooremast pronksiajast (u 1000-500 e.m.a) ja eelrooma rauaajast (u 500 e.m.a. - 50 m.a.j.) on Saaremaalt teada hoopis rohkem muistiseid. Esialgu maeti inimesi kivikirstkalmetesse, rauaaja alguses ilmusid aga väikestest nelinurksetest tarandikest koosnevad kivikalmed, mis osutavad ühiskonnas valitsevate teispoolsuse kujutelmade muutustele. Uhketesse kalmetesse maeti siiski vaid eliidi liikmeid ning terve perekond sängitati ühisesse hauda. Esimesed imporditud raudesemed on teada juba pronksiaja lõpust, olulised muutused ilmnesid koos oskusega toota rauda kohapealsest soo- ja järvemaagist, mida õpiti meie ajaarvamisele eelnenud aastatuhande keskel. Ühiskonna arengut mõjutas esmajoones rauast tööriistade kasutuselevõtt, millega tõrjuti lõplikult kõrvale aastatuhandeid kasutatud kiviriistad.

Nooremal pronksiajal - esimese aastatuhande alguses e.m.a. - hakati rajama kindlustatud asulaid, mida seostatakse rahvusvahelise pronksikaubandusega, kuna need asusid põllumaadest eemal ranniku läheduses ning neist on leitud rohkesti pronksivalamisjääke. Saaremaal on selliste keskustena tuntud Asva (fotol) ja Ridala. Need olid piiratud kivi- ja võib-olla ka puutaraga, mille taga paiknesid hooned. Mõnes ehitises olid maasse süvendatud lõkkekohad, mille läheduses esines valamisvormide ja muude pronksivalamistarvete katkeid. Lisaks ehetele valmistati ka odaotsi ja kirveid, mis siiski ei suutnud pronksiajal veel kiviriistu kasutusest välja tõrjuda. Lisaks faktile, et kindlustatud asulaid üldse tarvis oli, vihjavad sõjalisele ohule otseselt ka tõsiasjad, et Ridala hävis rünnaku käigus ning ka Asva on korra maha põlenud. Osalemine rahvusvahelises pronksikaubanduses eeldab selgesti, et ühiskonnas oli välja kujunenud eliit, kelle võim põhineski ilmselt suurel määral kaubanduse ja prestiižkaupade üle kehtestatud kontrollil.

Eelrooma rauaajal - esimese aastatuhande lõpul e.m.a - tekkisid suurte, rohkesti majapidamisi mahutanud kindlustatud asulate asemele väikesed linnused, mis kujutasid endast pigem kindlustatud talusid: need olid ilmselt mõeldud vaid ühe eliidiperekonna kaitseks. Alates hilisemast pronksiajast oli kogu Eestis välja kujunenud hierarhiliselt kõrgem pealikkond, keda arvatavasti nimetati samal perioodil keelde üle võetud terminiga „kuningas". Saaremaal oli tol ajal tegu seisusliku klanniühiskonnaga, milles olid küll olemas ka pealikud, kuid tegelik võim oli koondunud üksikute eliidisuguvõsade kätte, kelle valduses olid suuremad ja viljakamad põllumaad ja kellest ülejäänud elanikkond kuidagi sõltuvuses oli - eelkõige sõjaliste kohustuste ja maksude läbi. Saare- ja Muhumaal oli kindlasti mitmeid võimsaid suguvõsasid, kelle edu sõltus konkreetse pealiku isikuomadustest ja paljudest juhuslikest teguritest - näiteks vilja- või sõjaõnnest, olulisel määral ka kontrollist prestiižkaupade liikumise üle.

Ajavahemikul 800-400 e.m.a., mil Saaremaa oli juba tihedalt asustatud, tabas saart Kaali meteoriit, mille langemisega seotud häving pidi jätma sügava jälje saarlaste mällu ja andma põhjust pidada katastroofiga kaasnenud kraatrit ja sellesse tekkinud järve pühaks. Viimase äärest on leitud poolkaarekujulise põhiplaaniga ja paemüüriga kindlustatud asulakoht, millel oli selgesti kultuslik funktsioon. Sellest on leitud hulganisti koduloomade luid, kelle näol oli kahtlemata tegu ohverdustega. Ka Võhmast ning Pidulast on leidud nooremasse rauaaega kuuluvad kultuskohad. Samast perioodist pärineb tõenäoliselt ka suur osa väikeselohulisi kultuskive, mida Saare- ja Muhumaal on teada umbes 60.

 

Foto: Kaali - http://pildistoop.trsm.eu/displayimage.php?album=52&pos=22

Asva asula - http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Asva_kindlustatud_asula_2.jpg

Sisuliselt kogu info on kokkuvõte teosest:
Jänes-Kapp, Kärt; Randma, Enn; Soosaar, Malle. (toim.) Saaremaa 2. Ajalugu, majandus, kultuur. Tallinn, 2007