Rooma rauaaeg ja rahvasterännuaeg Saaremaal

Sulge

Rooma rauaaega (50-450 m.a.j.) ning rahvasterännuaeg (450-600 m.a.j.) on periood, mil selgesti avaldub Saaremaa ja Kuramaa kultuuriline ühtsus. Selle aja matusekombed on mõlemas piirkonnas väga sarnased ning erinevad näiteks Mandri-Eesti omadest. Tolle perioodi tarandkalmete (pildil) puhul pole aga tegemist ainult matuse- vaid ka kultuskohtadega, kuhu toodi toidu- ja joogiohvreid. Kividest tarandite peal olid algselt puithooned, mis kujutasid endast õigupoolest surnumaju või kultushooneid, milles osa ruume polnudki ette nähtud matmiseks, vaid mingite muude rituaalide läbiviimiseks.

Sel perioodil asustati ka üha enam alasid Saaremaast, 5.-6. sajandisse kuuluvad näiteks esimesed asustuse jäljed Pöide ümbruskonnast. Eelrooma rauaajal rajatud kindluste mahajätmine umbes 1. sajandil m.a.j. ning relvade täielik puudumine Rooma rauaaegsetes matustes viitavad suhtelisele stabiilsusele ühiskondlikus arengus - loomulikult polnud elu sel perioodil täiesti rahumeelne, nagu osutavad mitmete maetute luudel olevad haavade ja vigastuste jäljed, millest suur osa on selgseti sõjalise iseloomuga. Luude põhjal otsustades tegid inimesed terve elu rasket füüsilist tööd, kannatasid lapsepõlves sageli haigusi ja sõid harva liha. Enamik täiskasvanuid suri juba 18-35 aasta vanustena.

Näib et rahvasterännuajal - esimese aastatuhande keskel - toimusid muutused ühiskondlikus süsteemis. 5.-7. sajand on hiliseimaks ajaks Saaremaal, kui kõigi perekonnaliikmete luud koguti ühisesse matmispaika: hiljem maeti pereliikmed küll ühisele surnuaiale, kuid individuaalsetesse kalmetesse. Samal ajal pandi matustesse kaasa üha enam relvi, mis viitab sõjameeste osatähtsuse suurenemisele. Sama nähtust on 5.-7. sajandil täheldatud ka Rootsis. Sel perioodil süvenes veelgi ka varem selgesti välja kujunenud sotsiaalne hierarhia. Kõik märgid osutavad seega rahutumatele oludele, sõjamehestaatuse tähtsuse kasvule ning ühiskonna seisuste erinevuse suurenemisele.

 

 

Jänes-Kapp, Kärt; Randma, Enn; Soosaar, Malle. (toim.) Saaremaa 2. Ajalugu, majandus, kultuur. Tallinn, 2007

Foto: Kurevere tarandkalme (http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=18439889&size=l)