Saarlaste tegevus Eesti alade ristisõdade teisel poolel

Sulge

1218. aasta alguses valmistas kõigi saksa ristisõdijate ühist sõjaretke Saaremaale ette Holsteini krahv Orlamünde Albert, kes oli Taani kuninga vasall ja õepoeg, kes 1217. aastal oli saabunud Riiga. Võiks arvata, et tema agarus oli seotud taanlaste huviga Saaremaa vastu. Kuigi ehitati lausa suur kiviheitemasin linnuse piiramiseks, jäi retk pehme talve tõttu ära. Arvatavasti korraldasid Saaremaale 1218.-19. aasta talvel sõjaretke ka paganlikud leedulased. Saarlased olid selgeks näiteks, et Eesti muinasmaakonnad olid eraldiseisvad poliitilised üksused, mida ei sidunud erilised tugevad hõimusidemed: näiteks rüüstasid Saaremaa mehed 1219. aastal Järvamaad, mis oli alistunud Mõõgavendade ordu väele. Selle rüüsteretke käigus põrkasid saarlased aga Kareda külas Järvamaal kokku saksa ristisõdijate väega ja said seal rängasti lüüa.

1220. aasta suvel vallutasid rootslased Läänemaa olulise strateegilise punkti - Lihula. See piirkond oli kahtlemata aga ka saarlaste ambitsioonides suure tähtsusega. Seepärast ilmusid nad ootamatult suure laevaväega Lihula alla (fotol linnus) ning tapsid seal kogu väljasööstnud Rootsi garnisoni ning vallutasid linnuse, mille nad maha põletasid. 1221. aastal saabusid saarlased laevadega ka Taani valduses olnud Tallinna alla, mida nad kaks nädalat piirasid. Taanlaste abivägede saabumist kartes tõmbusid nad sealt siiski tagasi.

1222. aastal sai keskendusid Taani ristisõdijad enda tähelepanu taas eelkõige Saaremaale. Taanlased saabusid kuningas Valdemar II juhtimisel saarele, plaanides mitte rüüstamist vaid vallutust: nad hakkasid rajama ka kivilinnust - pole küll teda, kus see täpselt asus. Kui linnuse kivimüür valminud oli ja kuningas Taani tagasi pöördus, kogusid saarlased aga suure väe ning piirasid kindluse sisse, kasutades ka patarelle (kiviheitemasinaid), mida Varbolas tundma oli õpitud. Kohapeal ehitati 17 masinat ning nende abil sunniti taanlased alistuma ning saarelt lahkuma. Saarlased lõhkusid linnuse maha ning saatsid ka sõna üle kogu Eesti, et nad on vallutanud taanlaste kuninga linnuse ja kristlased oma maalt välja heitnud, õhutades kõigis maakondades eestlasi vastupanule.

Algas suurelt osalt juba kristlike jõudude võimu alla jäänud eestlaste vastuhakk taanlastele ja sakslastele. Saarlased koos mandrimaakondade malevatega piirasid ka Tallinnat, aga sealt löödi nad tagasi. 1223. aastal üritati linna taas vallutada ning sakalaste poolt appi kutsutud suur venelaste vägi, mis oli teel Riiat ründama, veendi saarlaste poolt aga hoopis Tallinna alla pöörduma. Järgnenud piiramine kestis neli nädalat, kuid ei andnud mingeid tulemusi. 1224. aastal allutasid ristisõdijad taas kogu Mandri-Eesti ala ning seejärel vabastasid saarlased ka Taani vallutuskatse ajal võetud pantvangid ning käisid Riias koos kingitustega rahu palumas.

 

Foto: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Lihula_linnus.JPG

Jänes-Kapp, Kärt; Randma, Enn; Soosaar, Malle. (toim.) Saaremaa 2. Ajalugu, majandus, kultuur. Tallinn, 2007