Ajakirjandus taasiseseisvunud Eestis

Sulge


1990. aastate alguses toimus Eestis meedia kiire ja täielik üleminek liberaalsele ajakirjandusmudelile. Ajakirjandus saavutas sõltumatuse riigist ja poliitikutest, mis tulenes ajalehtede-ajakirjade erastamisest ja riiklike toetuste kadumisest perioodikale (välja arvatud mõnede kultuuri- ja lasteväljaannete puhul). Samal ajal toimus ajakirjanike seas kiiresti põlvkondade vahetus. Noored ajakirjanikud võtsid kiiresti omaks lääneliku uudisteajakirjanduse põhireeglid ja pidasid meedia kommertsialiseerumist üsna loomulikuks protsessiks. Ajakirjandus püüdis olla vaba sotsiaalsetest kohustustest, kujutada endast avatud neutraalset ruumi, milles võis avalikult esitada erinevaid huvisid ja seisukohti.

Kodanikuühiskonna areng muutus pärast iseseisvuse taastamist palju aeglasemaks - selle tugevnemiseks oleks taasiseseisvumise perioodil mobiliseerivat rolli mänginud meedia saanud anda oma osa, aga ei panustanud sellesse.

Ajakirjanduse transformeerumine ettevõtluse haruks muutis meedias peamiseks edu saavutamise kriteeriumiks ostujõulise auditooriumi ligimeelitamise - ajakirjandusliku tegevuse tulemust hakati enam hindama kui tulutoovat toodet, mitte kui sotsiaalse, eetilise ja esteetilise väärtusega teksti. Toimus trükisõna tiraažide langus. Samas tekkis juba ajavahemikus 1991-94 juurde ligi 30 uut ajakirja, 20 kohalikku raadiojaama, 2 üle-eestilist ja 4 kohalikku telejaama. Meediamaastik läänestus ning mitmekesistus.

Vihalemm, Peeter. Meediasüsteem ja meediakasutus Eestis 1965-2004. Tartu, 2004