Konstantin Pätsi peetakse tavaliselt sõjaeelse Eesti Vabariigi silmapaistvaimaks poliitikuks. Ta kuulus riigi 1918. aastal välja kuulutanud Päästekomiteesse, hiljem juhtis aga korduvalt Eesti valitsusi, sealhulgs riigile kõige raskemal ajal, Vabadussõja alguses. Kuid 1934. aastal teostas ta koos Johan Laidoneriga riigipöörde ja kehtestas autoritaarse riigikorra, mis sai tuntuks Vaikiva Ajastu nime all. On selge, et Päts püüdis selle sammuga riiki tugevdada, kuid demokraatia kadumine muutis selle ilmselt siiski pigem haavatavamaks. Kõige kaheldavama väärtusega oli aga tema tegevus 1939. ja 1940. aastal, mil Eesti Vabariik hävis. Pätsi ennast ootasid ees aga 16 aastat kestnud vintsutused, misjärel ta 1956. aastal Kalinini linna lähedases haiglas suri.
Loo sündmused: