Venelaste ja eestlaste koostöö läbi ajaloo

Foorumid » Ajalookäsitlus

Jaanus

15.02.2010 15:49:11

Histrodamuse toimetusele saadeti selline kiri:

"Miks ei ole räägitud sellest, kuidas eestlased ise venelastelt abi palusid ja kui palju tänu sellele lahinguid võitsid. Näiteks: http://www.histrodamus.ee/index.php?event=Show_event&event_id=1994&layer=113#1992  
konkreetselt selle sündmuse pealkiri on ju vale, ei olnud ju venelaste sõjakäik.

Teine näide:
http://www.histrodamus.ee/index.php?event=Show_event&event_id=1994&layer=113#1994
ka selle sündmuse pealkirja ma muudaks ära, ei olnud ju ikka küll sõjakäik. Ja pealegi olid eestlased vihased, et venelased neile madisepäeva lahingusse appi ei tulnud."

 

Aegade jooksul on erinevatel perioodidel Eesti-Vene suhteid näidatud eri nurkade alt ja erineva rõhuga teatud aspektidele. Kord on näidatud ühte ilusamana kui see arvatavasti oli ja teist jälle koledamana ning siis omakorda hoopis vastupidi.

Tõde on selles, et on olnud nii koostööd kui ka vaenu. Vaen aga püsib muidugi alati kauem meeles. Nii naabrimeeste vahel ja nii ka riikide vahel.

Vaenu on ka Histrodamuses palju näidatud ning mitmes loos kirjeldatud. Koostööd, üksteise aitamist ja muud positiivset kahjuks vähem. Kas see aga ongi äkki olnud Eesti-Vene suhete tegelik olukord läbi aegade? Või on siiski ka positiivset olnud rohkem kui praegu siin keskkonnas näidatud ja viimasel ajal räägitud? 

Öelge oma arvamus! Tooge näiteid! Andke soovitusi (mida olulist peaks ja võiks Histrodamuses selles osas veel rääkima/näitama)!

 

Madis Maasing

07.03.2010 13:40:28

Eesti-Vene suhted läbi ajaloo on tõepoolest olnud vastuolulised ja koostööst jääb tõepoolest ajalooallikatesse vähem jälgi kui konfliktidest, rääkimata siis juba eelpool viidatud inimeste kombele konflikte kauem meeles pidada kui koostööd. Oma osa on kindlasti aga ka ajaloolisel traditsioonil: paljude meelest on venelased või Venemaa (idanaaber) omandanud paraku ajaloolise peavaenlase staatuse, millele kaasaja vastuolud justkui pidevalt kinnitust lisavad, teisalt on Nõuikogude ajast muidugi pakkuda väga roosiline pilt muistsete eestlaste ja venelaste suurest sõprusest, mis sajandite jooksul üha kasvas. Kaasajal peaks selge olema, et mõistlik pole lähtuda kummastki "kallutatud jõust struktuurides", vaid tuleks vaadelda minevikusündmusi ikka nii, nagu nad omas ajas ja kontekstis olid. See ei kehti mõistagi mitte ainult eestlaste-venelaste (Eesti-Vene) suhete kohta, vaid näiteks ka eestlaste-(balti)sakslaste suhete kohta, mille suhtes rõhutatult negatiivsed allusioonid on mõnes kohati ehk tugevamadki.

Konkreetselt Eesti-Vene keskaegsete suhete koha pealt soovitaksin lugeda Anti Selarti raamatut "Eesti idapiir keskajal", kus on välja toodud nii piiriülesed konfliktid kui ka koostöö. Histrodamuses võiks aga olla näiteks lugu Eesti-Vene kaubasuhetest keskajal, mille peaks eeloleva raamatu põhjal teha saama. Peale selle võiks muidugi olla ka veelgi enam negatiivsele tavakäsitlusele vastanduv lugu, nagu näiteks silmapaistvamatest koostöösündmustest Eesti (Liivimaa) ja Vene vahel, mis mõlemale poolele tõepoolest kasulikud olid, kuid nende väljaotsimine nõuaks juba suuremat vaeva. Aga paratamatult ei pääse siiski ilmselt mööda ka konfliktide kujutamisest, nagu keskaegsed Vene-Liivimaa piirisõjad ning mitmed muud vastuolud.

  • 1