Kõpu tegevus Eesti riigi sünniaastatel

kaardile

1917

1917. aasta Veebruarirevolutsiooni järel kerkis senisest veelgi tugevamalt esile eesti pastorite ja haritlaste poolt juba ammu hellitatud mõte luua rahvakirik, mis oleks täielikult eestikeelne ja -meelne. Revolutsioon andis selleks ka võimaluse, kuna kirik lahutati riigist ning kõigile konfessioonidele anti täielik usuvabadus. Esialgu oli rahvakiriku liikumise eesotsas Villem Reiman, kuid kui ta 1917. aasta mais suri, siis jätkas tema tööd aatekaaslane Johan Kõpp. Kõpu juhatusel toimusid 1917. aasta jooksul mitmed eesti kirikutegelaste kokkusaamised, kus rahvakiriku loomist aktiivselt arutati. Lõpuks katkestas töö aga enamlaste võimuhaaramine ning hiljem Saksa okupatsioon. Alles 1919. aasta sügisel suudeti luua Eesti Evangeelne Luteriusu Kirik, mille esimeseks piiskopiks valiti Jakob Kukk. Johan Kõpust sai kirikuvalitsuse liige ehk assessor.

Ärevatel aegadel viibis Kõpp üldiselt pidevalt Laiusel, ehkki enamlased teda kui aktiivset kirikutegelast eriti 1918. aasta alguses ähvardasid. Vabadussõja alguses, 1918. aasta detsembris, vallutasid enamlased ka Laiuse. Kõpp oli aga kohalike Kaitseliitlaste soovitusel mõni aeg varem Tallinna lahkunud. 1919. aasta jaanuaris naasis ta taas Laiusele ning jätkas õpetajatööd.

1919. aastal toimus ka eestikeelse Tartu Ülikooli rajamine. Seda juhtis ülikooli kuraator Peeter Põld, kes oli Kõpui mõttekaaslane. Kõpp tegeles koos teiste kirikutegelastega usuteaduskonna rajamisega. Et poliitikas domineerisid toona vasakpoolsed, siis oli teaduskonnale arvestatav poliitiline vastuseis. Viimaks lepiti sellega, kuid nüuti, et see poleks mitte luterliku propaganda, vaid puhtalt teaduslik asutus. Sellega Kõpp ja teised ka nõustusid.

Samal aastal jõudis Kõpp tegeleda ka poliitikaga. Nimelt rajasid eesti usutegelased Kristliku Rahvaerakonna ning selle esimeheks valiti Johan Kõpp. Ta ei soovinud end kuigivõrd poliitikaga siduda, ent teisest küljest lasi ta end siiski Asutavasse Kogusse valida ning ei loobunud kohe erakonna juhi kohast. Kuid kohe tekkis tal tõsine konflikt mõttekaaslase Jaan Tõnissoniga, kes nägi Kristlikus Rahvaerakonnas enda Rahvaerakonnale tõsist konkurenti ning asus seda "Postimehes" ägedalt ründama. Sellest solvunud ja jahmunud Kõpp otsustas poliitikast taanduda, lisaks oli õhus ka tema taandumine Eesti Kirjanduse Seltsi esimehe kohast, kuid enne seda jõudsid Tõnisson ja Kõpp siiski leppida. Enne poliitikast taandumist 1919. aasta juulis jõudis Kõpp olla ka iseseisvuse akti komisjoni liige.

Allikad: Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. Tallinn: Olion, 1997, lk-d 180-181.

Priit Rohtmets. Rektor Johan Kõpp. Tallinn: Aasta Raamat, 2007.

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • kivid
  • kohus
  • kool
  • lasteaed
  • maja
  • mõis
  • raamatukogu
  • ülikool