Hupel Põltsamaa kirikuõpetajana

kaardile

12. mai 1764

Põltsamaale saabus Hupel selle majandusliku ja kultuurilise õitsengu kõrgperioodil: nii Vana-Põltsamaa mõisnik Lauw kui ka Uue-Põltsamaa omanik Lilienfeld rajasid teineteise võidu parke ja uusi mõisahooneid. Kiriku patrooniks oli Lauw, kes lasi sinna maalida rokokoostiilis altarimaale. Hupeli enda pastoraat asus Vana-Põltsamaa lossist ja sealsamas paiknevast kirikust poole kilomeetri kaugusel teiselpool Põltsamaa jõge. Põltsamaa kirikukihelkonnas asus toona seitse mõisat, Lilienfeld ja Lauw omasid mõlemad kahte ja olid ka teistest tunduvalt rikkamad. Lisaks elas Põltsamaal ka palju käsitöölisi, keda meelitasid sinna manufaktuurid. Nimelt rajas Lauw sinna vasekoja, tärklisevabriku, mitmeid nahaparkimistöökodasid, rohelise klaasi tootmise koja, portselanimanufaktuuri, aknaklaasikoja, millest hiljem sai peegelklaasikoda, ja Kammar-Oberpahleni klaasivabriku. Ka Hupel toetas esialgu oma kameralistlikest seisukohtadest lähtudes tööstuse ja vabrikute arendamist, millel ta arvas positiivse mõju olevat ka kohalikele talupoegadele, kuid alates 1770. aastatest, kui Põltsamaal ilmnesid tõsised majandusraskused, muutus ta palju skeptilisemaks. 1786. aastal, kui Lauw suri, algatati tema vara suhtes pankrotimenetlus ning see läks riigi kätte, mis selle Katariina II ebaseaduslikule pojale krahv Aleksei Bobrinskile loovutas.

Hupeli enda sissetulekud Põltsamaa pastorina olid soliidsed, teda võib lugeda üheks jõukaimaks Liivimaa literaadiks ja pastoriks. Tänu sellele võis ta oma vaba aja pühendada valgustustegevusele ega pidanud otsima lisaelatusallikaid. Kuid ka pastorina tegutses

Eriti kultuurilisest seisukohast oli oluline osa Põltsamaal tegutsenud trükikojal, mida juhatas Pommerist pärit arst Peter Ernst Wilde, kes tegutses Põltsamaal alates 1766. aastast ja lootis Lauwi majandustegevust suunata ka rahvavalgustuslikele radadele. Lisaks arstipraksisele otsustas ta rajada ka maa-apteegi, harida arstiteaduse vallas kohalikke inimesi ja hakata trükikoja kaudu levitama ka rahvavalgustuslikku kirjandust. Samuti rajas ta Põltsamaale majandusliku seltsi, mille tegevusest võtsid osa mitmed baltisaksa aadlikud. Wilde 1766. aastal asutatud trükikoda jäi küll algusest peale kahjumisse, kuid tegutses siiski Põltsamaal kuni 1789. aastani, mil see Tartusse üle viidi.

Allikas: Indrek Jürjo. Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel 1737-1819. Tallinn: Riigiarhiiv, 2004.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • kohvik
  • nool
  • raamatukogu
  • sadam
  • ülikool