Saksakeelse ajakirjanduse taassünd Baltikumis

Sulge

Baltisaksa ajakirjandus elavnes taas alles 1760. aastatel, mil Põhjasõja ja katku põhjustatud häving ja kaos olid likvideeritud, majanduselu ja rahvaarv taastunud. Baltisakslastele oli aeg majanduslikult, õiguslikult ja kultuuriliselt võrdlemisi soodne ja mõisad rikastusid viinamüügist Venemaale, talurahva seas oli aga süvenenud õigusetud ning ränk teotöö, mille tõi kaasa pärisorjuse tugevnemine. Vaimset elu pärssis ränk seisuslik kord ning aadlikorporatsioonide võimutäius. Siiski ei jäänud Baltimaad kaugeltki puutumata uuenemistendentsidest ja Euroopa vaimuvooludest ning siia saabusid pietismi ja valgustusideoloogia mõjud, mida ühiskonnas süvendasid Saksamaalt saabunud noored mehed, kes said koduõpetajateks ning pastoriteks, ja baltisaksa noorukid, kes omandasid hariduse Lääne-Euroopa ülikoolides.

18. sajandi teisel poolel oli Balti provintside silmapaistvaim vaimne keskus Riia, kus toimus ka baltisaksa ajakirjanduse taassünd. 1761. aastal alustas ilmumist „Rigische Anzeigen", mille väljaandjaks oli Riia rae teadetekontor. Tegu oli teateid edastava trükisega, aga sellel oli ka teaduslik lisa „Gelehrte Beiträge", mille kirjutiste üheks autoriks oli ka J.G. Herder. 1778. aastal alustas ilmumist „Rigaische Politische Zeitung", mis avaldas peamiselt välispoliitilisi uudiseid, aga selles leidus ka majandusteemalisi ja teaduslikke kirjutisi. 1797. aastast alates hakkas ilmuma „Rigasche Zeitung", mis hakkas 1843. aastal sai esimeseks päevaleheks Baltimaades.

Eestlaste alal taastati ajalehtede väljaandmise traditsioon 1772. aastal, mil Jenas hariduse saanud gümnaasiumiõpetaja- ja rektor Ernst August Wilhelm Hörschelmann asustas Tallinnas nädalalehe „Revalsche Wöchentliche Nachtrichten". Seda trükiti Lindforsi trükikojas ja tegu oli väikeses formaadis neljaleheküljelise teadetelehega, milles avaldati keisri manifeste ja määrusi, kohalike võimude korraldusi, kohtuteateid, ostu-müügi kuulutusi ja kaubareklaami - vahel võis selle veergudelt leida ka talupoegade müümisi kuulutusi. Tartus hakkas 1789. aastal ilmuma „Dörptsche Zeitung", mis avaldas peamiselt ainult välispoliitilisi uudiseid. Huvipakkuv on see, kuivõrd põhjalikult valgustas ajaleht Prantsuse revolutsiooni ning ka hilisemaid revolutsioone Euroopas, eelkõige 1848. aastal, lisades truualamlusavaldused Vene keisrile.

Esimeseks ajakirjaks Baltimaades loetakse Riias 1739.-40. aastal ilmunud väljaannet „Die vernünftige Einsamkeit". Vaimse elavnemise ja võidukäigu ajal Baltimaades 18. sajandi teisel poolel hakati sagedamini tegema katseid ajakirjade või nendetaoliste seeriaväljaannete rajamiseks. Väärtuslikke teateid Balti provintsidest ja Venemaalt sisaldab näiteks August Wilhelm Hupeli väljaanne „Nordische Miscellaneen". Ilmuma hakkasid ka esimesed eriala-ajakirjad: 1765. aastal hakati Riias välja andma ajakirja „Der Landarzt" ning ilmus ka muusikaajakiri „Livländisches Musikalisches Wochenblatt".

Tallinnas andis August Kotzebue 1786.-87. aastal välja kirjandusliku ja ajaloolise sisuga kuukirja „Für Geist und Herz, eine Monatschrift für die nordischen Gegenden". Tegu oli väikeses formaadis väljaandega, mille sisuks olid luuletused, näidendid ja jutustused huvitavatest episoodidest ajaloos. Avaldati ka materjale kohaliku elu, näiteks Tallinna kohta, lugejate kirju ja arvustusi ning tekkis ka diskussioone. Kuukirjal oli ilmumise algul umbes 106 tellijat.

Helm, Heinrich. Lühike Eesti ajakirjanduse ajalugu. Tartu, 1936
Peegel, Juhan et al. Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed. Eesti ajakirjanduse arengust XVII sajandist XX sajandini. Tartu, Tallinn, 1994
Lumiste, Leho. Eesti ajakirjanduse ajalugu. Stockholm, 1977