Maa-aluseid parkimismajasid saaks kasutada pommivarjendina.
Eesti peab veel leidma raha potentsiaalsete varjupaikade rajamiseks. Nüüd kavatseb riik üle vaadata varem kaardistatud varjupaigad ja püüab nende omanikega kiiresti tehinguid sõlmida.
Kui sõjaväelased ja ametnikud kinnitavad, et Eestit praegu otseses sõjalises ohus ei ole, siis sellised kohad nagu Naiskodukaitse loodud rakendus (“Ole valmis!”) aitab elanikel valmistuda hädaolukordadeks. See rakendus märgib, et parim koht näiteks õhurünnaku eest varjumiseks on kelder.
Hea varjualune on raudbetoonist, kas maa-alune või kui see pole maa all, siis see on vähemalt vallidega ümbritsetud ja akendeta.
Sinna alla kuuluvad mahuvad tuhanded monteeritavad betoonplaadist kortermajad üle Eesti. Suuremates linnades on alles vanad suurte hoonete ehitatud maa-alused parkimismajad või uued kaubanduskeskused oma maa-aluse parkimismajaga, mis on samuti head kohad.
Parim võimalik variant on varjuda raudbetoonhoone keldrisse. Mida rohkem on hoonel korruseid, seda tõenäolisemalt kaitseks see inimesi ka otsetabamuse eest, leiavad eksperdid.
Varjupaikade ekspertkomisjon valis üle Eesti välja ligikaudu 75 potentsiaalset varjupaika, millest umbes 45 asuvad Tallinnas. Ekspertkomisjon võttis arvesse ka seda, millised oleksid potentsiaalsed sõjalised sihtmärgid, näiteks Tapa liitlasvägede kohaloleku tõttu või suuremad tööstuslinnakud.
2019. aastal tehti kindlaks, et hooneomanikud on valmis riiki aitama, pakkudes oma hooneid varjupaikadeks kokku 6 miljoni euro eest.