Põlva

kaardile

1240

Esimesed ligikaudsed ajaloolised andmed Põlvamaast pärinevad 13. sajandst. 1240. aasta paiku asutanud üks bernhardlaste mungaordu piiskop Maarja kiriku. Bernhardlased jumaldasid orge ja pidasid lugu tagasihoidlikkusest ning sellepärast hakati orgu kirikut rajama.

Legendi järgi käinud Vanapagan seda igal ööl lõhkumas. Abi saamiseks pöörduti targa poole ja see käskinud kedagi müüri sisse müürida. Järgmisel päeval küsitud, kes soovib hoida kirkuvõtmeid. Keegi Maarja - nimeline tüdruk oli nõus. Tüdrukule pisteti võtmekimp pihku ning müüriti põlvili müüri sisse. Sellest ajast peale ei lõhkunud Vanapagan enam kirikut ning ehitustööd viidi edukalt lõpule. Noore neiu järgi sai nime ka Maarja kirik.

Esimesed kirjalikud ülestähendused Põlvast (Põlwe) pärinevad 1452.a. Siis kuulus Põlva kihelkond Tartu piiskopkonna koosseisu. Liivi sõja tulemusena läks Põlva kihelkond Vene võimu alla, kuni 1582. aastani, mil kogu Lõuna-Eesti läks üle Poolale. Rootsi-Poola sõdade tulemusena sai Põlva kihelkonnast Tartumaa osa Liivimaa kubermangus. Peale Põhjasõda sõlmitud Uusikaupungi rahulepinguga läks kogu Eesti- ja Liivimaa üle Venemaale. 1783.a ühendati Põlva kihelkond Võrumaaga. Kogu tsaariaja oli Põlva tagasihoidlik kirikuküla.

Eesti Vabariigi ajal kasvas Põlva jõudsasti. Üheks arenemis- ja laienemispõhjuseks oli Tartu-Petseri raudtee valmimine 1931.a. novembris, mis tõi kaasa majandustegevuse elavnemise. Suurematest ehitistest on mainimisväärsed Põlva Ühispank (1929), majandusühisuse (1932) ja apteegi (1936) hooned ning Pikka Villavabrik ja Tanningu riide- ja värvimistöökoda.

Põlva rajooni moodustamine 1961. aastal kiirendas oluliselt Põlva arengut, kerkisid uued ettevõtted, elamud ning elanike arv kasvas jõudsalt. 10.augustil 1993.a. sai Põlva linna staatuse.

 

1452 aastal kuulus Põlva kihelkond Tartu piiskopkonna koosseisu. Liivi sõja tulemusena läks Põlva kihelkond Vene võimu alla, kuni 1582. aastani, mil kogu Lõuna-Eesti läks üle Poolale. Rootsi-Poola sõdade tulemusena sai Põlva kihelkonnast Tartumaa osa Liivimaa kubermangus. Peale Põhjasõda sõlmitud Uusikaupungi rahulepinguga läks kogu Eesti- ja Liivimaa üle Venemaale. 1783. a. ühendati Põlva kihelkond Võrumaaga. Kogu tsaariaja oli Põlva tagasihoidlik kirikuküla.

Eesti Vabariigi ajal kasvas Põlva jõudsasti.

Üheks arenemis- ja laienemispõhjuseks oli Tartu-Petseri raudtee valmimine 1931. a. novembris, mis tõi kaasa majandustegevuse elavnemise.

Põlva rajooni moodustamine 1961. aastal kiirendas oluliselt Põlva arengut, kerkisid uued ettevõtted, elamud ning elanike arv kasvas jõudsalt. 10.augustil 1993.a. sai Põlva linna staatuse 

 

Allikad: http://www.polva.ee

http://foto.polvamaa.ee

http://www.polvamaa.ee/index.php?page=267 

http://y.delfi.ee/norm/118563/5799855_LIiHiH.jpeg

http://www.eelk.ee/imgs/kirik_polva.jpg

 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • maja
  • telk
  • tulease