Ilmub Henriku kroonika esmatõlge eesti keelde

kaardile

1881

Henriku kroonikat tõlkis esimest korda osaliselt eesti keelde rahvusliku ärkamisaja liider Jakob Hurt, kes avaldas ümberjutustusi sellest oma teoses „Pilte isamaa sündinud asjust" (ilmus Postimehe lisas 1871, eraldi raamatuna 1879).

Tõenäoliselt umbes samal ajal tekkis ka Viljandimaa harrastusajaloolasel, -arheoloogil ja -muusikul Jaan Jungil mõte kogu kroonika täies mahus eesti keelde tõlkida. Ehkki ta ise ladina keelt kuigi hästi ei osanud, võttis ta Hurda õhutusel töö siiski ette ning avaldas selle aastatel 1881-1884.

Kroonikatõlkelt ei saanud küll oodata ei teaduslikkust ega keelelist originaalilähedust, kuid see võimaldas eestlastel esmakordselt lugeda ühte nende ajaloo tüviteksti. Jungi tõlge osutus seda olulisemaks, et järgmine ümberpanek eesti keelde toimus alles 1962. aastal Rootsis, mil Julius Mägiste publitseeris selle „rahvaväljaandena". Eestis ilmus see aga alles 2008. aastal. Esimene tõsiteaduslik tõlge eesti keelde ilmus alles 1982. aastal.

Allikas: Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Tallinn: Eesti Raamat, 1982.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • kivid
  • kohus
  • nool
  • raamatukogu
  • sadam