Kaupo surm Madisepäeva lahingu järel.

kaardile

21. september 1217

Henriku järgi läks Kaupo koos teiste väljavalitud liivlastega kristlaste valikväega Sakalasse, et eestlaste suurt, väidetavalt 6000-mehelist malevat puruks lüüa. Lahingus sattusid liivlased eestlaste ägeda surve alla ja mitmed neist langesid. Ka Kaupo sai lahingus raskelt haavata: ta pisteti mõlemast küljest odaga läbi. Siiski ei hukkunud ta mitte lahingus, nagu see sai osaks Lembitule, vaid jõudis enne surma teha testamendi ja pärandada kogu oma vara Riia kirikule. Seetõttu on Enn Tarvel pidanud võimalikuks, et Kaupo võis elada ka järgmise päevani. Kaupot olevat kibedalt leinanud kristlaste väe juhid: Dünamünde abt Lippe Bernhard ja Orlamünde krahv Albert koos kõigi oma kaaslastega. Kaupo maeti Kubeselesse. Tema arvatava hauakoha juurde Krimulda lähedal on püstitatud ka mälestuskivi.

Baltimaade ajaloolased on Kaupos näinud eestkätt reeturit, kes võttis võimu ja teiste hüvede tõttu vastu ristiusu ja pöördus oma hõimuvendade vastu. Samas on viimasel ajal hakanud levima ka teistsugune vaade, kus Kaupot nähakse tulevikule mõtleva juhina, kes soovis oma rahva viia sarnasesse rikkusesse ja õitsengusse, nagu ta oli näinud oma Rooma-reisil. Eestis on selgelt domineeriv aga esimene vaade. Sellest mitmeti erinev on Rein Raua nägemus 1990. aastal ilmunud romaanis „Kaupo".

Allikas: Henriku Liivimaa kroonika = Chronicon Heinrici Livoniae. Tallinn: Eesti Raamat, 1982.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • haud
  • kirik
  • kohus
  • mõis