Tõnissoni tegevus Venemaa Riigiduumas

kaardile

1906

1906. aasta alguses valiti esimest Venemaa Riigiduumat, millest loodeti palju, kuna see pidi olema esimene samm konstitutsioonilise monarhia kehtestamise suunas. Liivimaalt valiti talupoegade saadikuna Duumasse ka Tõnisson. Ta sai seal tuntuks ägeda kõnemehena, kes kaitses väikerahvaste õigusi ja taotles eestlastele ka kultuurilist autonoomiat. Et tema ja teised eestlased tegutsesid aga autonomistide-regionalistide saadikurühmas, kus olid ka iseseisvust nõudvad Poola saadikud, siis ei olnud tema seisukohtade läbiminek paraku võimalik. Hiljem liitusid eesti saadikud kadettidega (konstitutsioonilise monarhia pooldajatega).


1906. aasta teisel poolel saadeti esimene Duuma selle radikaalse meelestatuse pärast laiali ning edaspidi püüdis tsaarivõim tagada selle, et teda toetavad rühmad oleks Duumas ülekaalus. Seetõttu kärbiti tunduvalt ka eestlaste esindatust selles. Tõnisson ja mitmed teised liberaalselt meelestatud duumasaadikud protesteerisid aga energiliselt Duuma laialisaatmise vastu ning kirjutasid alla seda taunivale Viiburi märgukirjale. Seetõttu mõisteti Tõnisson aga võimule allumatuse pärast vangi ning „Postimehe" väljaandmine peatati 8 kuuks. 1908. aastal pidigi Tõnisson kolm kuud vangis istuma.

Pärast vangistusest vabanemist tegeles Tõnisson peamiselt hariduselu edendamisega: tema algatusel juba 1906. aastal loodud Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts (ENKS) rajas 1910. aastate alguses mitmeid erakoole, sealhulgas eriti tütarlastele. Tänu 1906. aasta keeleseadusele sai õppetöö nendes toimuda eesti keeles. 1915. aastal rajas Tõnisson Tartus ka Ajutise Põhja-Balti Komitee, mille ametlikuks eesmärgiks oli Liivimaa sõjapõgenike abistamine, ent mis tegeles ka rahvusliku liikumise juhtimisega.

Tänu oma aktiivsele tegutsemisele sai Tõnissonist sel perioodil Eesti rahvusliku liikumise suveräänne liider. Tema autoriteedi kasvuga kaasnes aga ka vastaste koondumine ning samuti ei kadunud Tallinna ja Tartu vastasseis konkurentsis rahvusliku liikumise keskuse positsiooni pärast. Tõnissonile kinnistusid sel ajal aga hüüdnimed Koodi-Jaan ja Vana Jaan, millest esimene oli pilkava, teine aga pigem austava alatooniga. Baltisakslased hüüdsid teda ka Nuustaku hertsogiks.

 

Allikas: Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. Tallinn: Olion, 1997, lk-d 102-103.

Foto:http://www.hot.ee/vabadussoda/tonisson_01.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kool
  • lasteaed
  • mõis
  • näitus
  • NB
  • nool
  • politsei
  • raamatukogu
  • tulease
  • ülikool
  • vaade