Kuperjanov organiseerib Tartumaal Kaitseliitu

kaardile

26. veebruar 1918

Kui algas Saksa okupatsioon, saadeti eesti rahvusväeosad laiali. Kuid sellel asemele asuti Johan Pitka ja Ernst Põdderi juhtimisel organiseerima Kaitseliitu. Selline tegevus, eestlaste relvastatud üksuse loomine, oli sakslastele mõistagi vastumeelne ja selle aktiivseimaid tegelasi hakkas peagi ähvardama arreteerimine.
Tartus oli silmapaistvaimaks Kaitseliidu organiseerijaks Julius Kuperjanov, keda Olev Tederi andmetel peeti põrandaaluste seas tollal üheselt Valga-Tartu raudteesildade hävitamise organiseerijaks; tema eesmärgiks oli takistada vaenlase liikumist Tartusse mööda raudteed. Seetõttu saabusidki Saksa jalaväeüksused 24. veebruari hommikul, Eesti vabariigi esimesel päeval, Valgast Tartusse põhiliselt jalgsi.

Saksa okupatsiooni alguses hakati Tartus eesti ohvitsere laialdaselt jälitama. Neist isamaalisemad meelitati märtsi alguses pettusega linna Raekoja ette, kus nad arreteeriti ning lähetati tapivagunites läbi Valga Riiasse. Reis Valka kujunes tänu purustatud raudteesildadele pikaks ning Kuperjanovil õnnestus Valgast teadaolevalt ainukesena kõigist vangidest jalgsi tagasi Tartusse põgeneda. Linna eesti ohvitserkond ei suutnud endi hulgast leida ühtegi kõrgemat ohvitseri, kes söandanuks asuda põrandaalust tööd juhtima. Seetõttu soostus sellele kohale asuma leitnant Kuperjanov.
Olev Teder arvab, et ta tegi seda vastu tahtmist, sest vabadusliikumise töös osalesid temast kõrgema kraadiga ohvitserid, nagu üks alam-polkovnik ja rida kapteneid ning see seik lisab leitnandile lisaväärtust.

Põrandaalune töö endiste ja uute omakaitse liikmete otsingul ning ettevalmistamisel kandis Kuperjanovi eestvedamisel suurt edu, mille tulemusel sündisid juba Saksa okupasiooni ajal Kaitse Liidu tekkimiseks vajalikud rakukesed kogu Tartumaal ja linnas eneses. Kui 1918. aasta 11. novembril kuulutati Tallinnas ametlikult välja Eesti Kaitse Liit, oli Tartumaal salajane töö juba mitmeid kuid viljakalt kestnud. 1920-1939 ajakirjanduses ilmunu põhjal resümeerib Olev Teder, et Tartumaa organisatsioon oli nõnda tõhus, et Tallinna juhid Põdder, Larka, Seiman usaldasid sidepidamise Petrogradis olevate eesti sõjaväelastega (Laidoner jt.) Tartu meeste kätte. Kuperjanovi saadikud ning ta ise käisid korduvalt Narva piiri taga, kaasas seest õõnes jalutuskepp, kus peidus salajased usaldusaluste nimekirjad koos aadressidega. Kuperjanov ise kohtus inglise salaluure Intelligence Service töötajatega, et neile üle anda vaenlase vägede paiknemise skeemid. Andmeid kogus Tartus sakslaste eneste käest saksa keelt kõnelev Kuperjanovi tuttav õpilasest noormees. Et sakslased keelasid rangelt ära relvade omamise, tuli ka neid vargsi koguda. Juliuse isamaja heinakuhjad peitsid isegi paari kuulipildujat, rääkimata pisirelvadest, granaatidest ja muust laskemoonast.
Tederi uuritud 1920. ja 1930. aastate ajaleheartiklite andmetel teenis Peipsi järve taguses Oudova punaste üksuse laskemoonalaos Kuperjanovi sõjakaaslane Keske, kellega peeti salakirjas sidet. Valmis plaan vallutada järvejää tekkimisel ladu,et selle relvad ja laskemoon Eestisse ära tuua. Kavatsus luhtus enne järve jäätumist Vabadussõja alguse tõttu.

Kuperjanov resideeris aga peamiselt Kambja lähedal oma naise vanemate talus. Sama aasta 26. veeburaril oli ta nimelt abiellunud Alice Johansoniga, kellest sai hiljem tuntud Naiskodukaitse tegelane.

Olev Tederi seisukoht on, et Julius Kuperjanovi organiseeritud vastupanutegevus saksa okupatsioonipäevil aitas suuresti kaasa sellele, et Vabadussõja alguses tekkinud rahva peataoleku ning endiste väeosade laialijooksmise tingimustes suudeti Punaarmeele Lõuna-Eestis vastu hakata. Vaatamata Viru rindel olnud soomusrongidele saavutasid punased suurt edu ning neid peatati alles 1919.a. jaanuari alguses pealinna külje all. Tartust loodesse aga edasitung pealinnale peatus suuresti Tederi arvates just leitnant Kuperjanovi tehtud vajalikule eeltööle. Tederi seisukohti vt lisaks ka: http://www.kuperjanov.ee/Veel%20Kuperjanovist.html

1918. aasta sügisel pöördus Kuperjanov Tartusse tagasi ja nimetati Saksa okupatsiooni lõpu järel Tartumaa Kaitseliidu ülemaks.

 

Allikas: Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. Tallinn: Olion, 1997, lk-d 144-145.

Foto: http://paber.ekspress.ee/fotodb/B4875392796DF847C22575610067069A/$file/tn_eefv-7pdpzc.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haigla
  • haud
  • kool
  • lasteaed
  • matkamaja
  • tulease