Anvelt on põrandaalusel tööl Eestis

kaardile

august 1921

Mõned aastad pärast Kommuuni laialisaatmist ehitas Anvelt "uut elu" Venemaal, olles mitmetel parteilistel ametipostidel. Siiski jäi tema suurimaks sooviks Eesti enamlustamine. Augustis 1921 naases ta Eestisse põrandaalusele tööle ning asus riiki mitmesuguste vahenditega õõnestama. Üheks peamiseks sai Töörahva Ühise Väerinde nimelise liikumise loomine, mis ametlikult kommunistlik ei olnud, kuid oli kommunistide variorganisatsioon.

Anveltil õnnestus üle elada ka Viktor Kingissepa tabamise ja hukkamise järgne peataolek Eesti kommunistide hulgas ning 1923. aastaks juhtida Töörahva Ühine Väerind suhteliselt headele valimistulemusteni: Riigikogu valimistel saadi 9,5% häältest ja 10 kohta, mõningates linnades läks neil veelgi paremini. See oli seotud majanduskriisi ja suure osa inimeste pettumisega vabariigis, millelt oli võib-olla oodatud esialgu liiga palju. Nõnda arvas Anvelt, et aeg on küps enamliku riigipöörde läbiviimiseks Eestis, eeskujuks olid tal võtta hljutised riigipöörded Taga-Kaukaasias, kus Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaan olid langenud Nõukogude võimu kätte.

Anvelt ei tegelenud Eestis mitte aga ainult poliitikaga, vaid tegeles ka kirjutamisega. Aastatel 1922-1923 tegeles ta romaaniga "Linnupriid", mis jäi küll lõpetamata, kuid mida on ometigi peetud proletaarse proosa tippteoseks Eestis. Lühemaid jutte avaldas ta ka varem ja hiljem. Tema kirjanduslikeks pseudonüümideks olid Eessaare Aadu ja K. Maatamees.

Allikas: Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. Tallinn: Olion, 1997, lk-d 120-121.

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • haud
  • kool
  • lasteaed
  • maja
  • mõis
  • tulease
  • ülikool